VÕITJAD
Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (kõik elutööpreemiad on suurusega 10 000 eurot) pälvib tänavu animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik Mati Kütt arthouse'i lipu kõrgel hoidmise eest Eesti animafilmis. Intervjuud Mati Kütiga saab vaadata siit.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu Vello Vinn, kelle omanäoline visuaalne maailm on žürii sõnul avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. Vinn kutsub ise ennast sürr-sümbolistiks. Intervjuud Vinniga saab vaadata siit.

Helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu eesti koorijuht ja pedagoog Ants Soots pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse. Vaata intervjuud Sootsiga siit.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu Maile Grünberg, särav loojanatuur, kes on kujundanud Eesti ruumikultuuri pool sajandit. Maile Grünberg tänab Kultuurkapitali elutööpreemia eest ja palus enda eest kõneleda oma õpilastel ja kolleegidel. Intervjuud Tanel Veenre ja Karin Paulusega näeb siit.

Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia pälvib lastekirjanik ja ajakirjanik Jaan Rannap, kes on kirjandusorbiidil püsinud pea kuuskümmend aastat ning pakkunud mitmele põlvkonnale suurepärast lugemisvara – üle 40 teose. Intervjuud Rannapiga vaata siit.

Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu EMTA Kõrgema Lavakunstikooli emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti ning poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana. Vaata intervjuud Jaak Printsi, Kersti Heinloo ning Liina Jäätsiga siit.

Rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu tantsupedagoog ja tantsulooja Ene Jakobson, kelle sõnul on see õnn, et tal on koolitatud tantsijad, kelle peal midagi luua. Intervjuud Ene Jakobsoniga vaata siit.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia pälvib tänavu Kaidu Meitern, silmapaistev sporditraumatoloog, kes on panustanud sporditraumatoloogia arengusse ning aidanud mitmeid Eesti tippsportlasi. Intervjuud Meriteiniga vaata siit.

Sihtasutuste peapreemiad

Arhitektuuri valdkond
3+1 arhitektid, T43 Sisearhitektid, TajuRuum – Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühine õppe- ja majutushoone.

arhitektuur : Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid),
sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid),
maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum)

Audiovisuaalse kunsti valdkond ­
Veiko Õunpuu – Aasta film 2020 mängufilm „Viimased” – sotsiaalselt oluliste teemade kõrgetasemelises kunstilises vormis käsitlemise eest

Helikunsti valdkond
Ain Anger – maailmalavade ooperisolist

Kehakultuuri ja spordi valdkond
Tanel Leok – Estonian Express – Eesti edukaim krossisõitja, kes karjääri jooksul osales 530 MM-etapil, saades kolm etapivõitu, ja võistles rekordilised 19 korda meeskondlikel maailmameistrivõistlustel. Tänu tema innustusele on Eestis kasvanud uus põlvkond noori krossisõitjaid

Kirjanduse valdkond
Mihkel Mutt – Eesti Mõtteloo sarjas ilmunud raamat „Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost” koondab autori esseede paremikku, mis analüüsivad tabavalt maailmas ja Eestis toimuvaid ühiskondlik-kultuurilisi muutumisprotsesse, seda sageli mõne konkreetse kirjandusteose mõtestamise kaudu. Tema erudeeritud arutlused tabavad ajastu närvipunkte ja on vormistatud hästi arusaadavas, ladusas keeles.

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Jevgeni Zolotko – Eesti skulptuurimaastiku üks omanäolisemaid autoreid, kelle igavikulised tööd on silmapaistvad kogu Eesti kunstiajaloo taustal. 2020. aastal osales mahukate uudisteostega kolmel näitusel Eesti olulisematel näitusepindadel. Nii kaalukas loominguline maraton on erakordne sündmus iga kunstniku loomingulises biograafias – 2020 võib nimetada ka Zolotko aastaks.

Näitekunsti valdkond
Jüri Nael – võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.

Rahvakultuuri valdkond
Vaike Uibopuu – Igav olla iluta, hale olla laulemata, kole käo kukkumata... Tänukummardus teenelisele ja alati säravale kooridirigendile.

Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad (a' 7000 eurot)
Olga Temnikova – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali tunnustuspreemia – rohkem kui kümne aasta vältel tehtud töö eest Eesti kunstituru kujundamisel, rahvusvaheliselt tunnustatud eragalerii asutamisel ja arendamisel, millest saanud üks Eesti visiitkaarte globaalses kunstimaailmas.

Ingrid Allik – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – jätkuvalt katsetav ja uudishimulik looja, kes väärtustab loomingulist protsessi, on pidevas arengus ja muutumises, jättes kõvale kõik keraamika piirangud.

Jana Huul – aastapreemia – on galeristi ja kuraatorina üle kümne aasta täitnud olulist rolli Võru ja Lõuna-Eesti professionaalse näitusetegevuse arendamisel.

Juhan Raud – aastapreemia – töö Postimehe kultuuritoimetajana vahendab säravalt ja asjatundlikult kunstielus toimuvat, tema kirjutatud avarapilgulised ja kaasamõtlevad näituste arvustused on oodatud lugemine ning on märgatavalt tõstnud kunstikriitika latti, tema küsimused ei alahinda ei intervjueeritavat ega lugejat.

Krista Mölder – aastapreemia – põhjalikkus ja täpsus detailides aitab püüda seisundeid, mis on haprad ja kipuvad kiirelt käest libisema. Kristal õnnestub kaamerapõhiste vahenditega luua kirgas ruum nii pildi sees kui näitusekeskkonnas, peatades aega nii, et rahu tundub korraks võimalik.

Darja Popolitova – aastapreemia – kunstnik, kes toob enda loomingus ehtekunsti vahendeid kasutades kaasahaaravalt kokku uued kujundikeeled ja ühiskondlikud valupunktid. 2020. aastal teostas projektiruumis Vent Space silmapaistva isikunäituse "Maagiline leviala".

Lennart Mänd, Sirje Kriisa, Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Tähti Roostalu, Tulvi Turo – aastapreemia – kõrgetasemelise rahvusvahelise köitekunstinäituse Scripta manent VI "Mine metsa!" korraldusmeeskonnale – näituse laiahaardelisus ja loodud kontseptuaalne terviklikkus avardas valdkonna tähendusvälju ning kinnitas köitekultuuri elujõudu.

Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemiad
Meelis Veeremets – parim filmioperaator – mängufilm "O2"

Ülo Pikkov – parim eksperimentaalfilm – lühifilm "Kilpkonn ja jänes"

Janno Jürgens – parim debüütfilm – mängufilm "Rain"

Jaan Tootsen, Joosep Matjus – parim dokumentaalfilm – "Fred Jüssi. Olemise ilu"

Margit Lillak – dokumentaalfilmi eripreemia – hea sotsiaalse tunnetuse eest filmis "Südamering"

Raul Esko, Romet Esko – noore filmitegija preemia

Henessi Schmidt – parima naisnäitleja preemia – Maie rolli eest filmis "Talve"

Indrek Ojari – parima meesnäitleja preemia – nimiosatäitja rolli eest filmis "Rain"

Mihhail Panfilov – parima filmihelilooja preemia – mängufilmi "Rain" eest

Otso Linnalaakso – parima kunstnikutöö preemia – mängufilmi "Viimased" eest

Jaanus Vahtra – parima kostüümikunstniku preemia – mängufilmi "Viimased" eest

Tõnis Tuuga – parima taustajõu preemia – hinnatud tegutsemise eest valgusmeistrina

Rein Pruul – parima taustajõu preemia – pikaajalise ja ulatusliku töö eest operaatori assistendina

Tõnu Talpsep – missioonipreemia – aastatepikkuse töö eest Tallinna Ülikoolis ja Rein Marani loodusfilmide juures

Kadri Kanter – missioonipreemia – restaureerimistöö keerukustele pühendumise eest

Tiit Tuumalu – missioonipreemia – tuumaka tegevuse eest filmikunsti vahendamisel

Liivo Niglas – missioonipreemia – antropoloogilise dokumentalistitegevuse eest

Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemiad
Aet Maatee – rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia – laulu- ja tantsupidude teenekale ning pühendunud tulehoidjale ja sädeinimesele

Viljandi nukuteater – rahvakultuuri sihtkapitali harrastusteatri aastapreemia – Nukumäng on tõsine asi ja suurte inimeste töö! Tunnustus teenekale ja loominguliselt silmapaistvale teatrile.

Eesti meremuuseum – rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia – pühendunud merekultuuri hoidjale, meretraditsioonide ja merepärandi populariseerijale kõigile ligipääsetava Paksu Margareeta püsinäituse loomise eest

Kati Grauberg-Longhurst – rahvakultuuri sihtkapitali rahvatantsu aastapreemia – Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes palju tantsib!

Janne Fridolin – rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia – säravale kooridirigendile, helidemaailma imelisele võlurile

Anu Pink – rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia – Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse "Meie argipäeva vidussepidamise aeg" korraldamise eest

Ansambel Trad.Attack! – rahvakultuuri sihtkapitali pärimusmuusika aastapreemia – väsimatu väega säravalt omanäolistele pärimusmuusikutele

Katrin Sipelgas, Risto Järv, Janeli Jallai, Jaak Kilmi – rahvakultuuri sihtkapitali rahvajutu aastapreemia – imelise ja ainukordse muinasjutumaailma "Elas kord..." loomise eest.

„Sel aastal on meil võimalus teha kõike tavapärasest erinevalt ja kuigi on kahju, et ei saa korraldada preemiagalat, kus Kultuurkapitali kaheksa valdkonna esindajad kokku saaks, annavad laureaatide videoportreed võimaluse saada nende inimestega lähemalt tuttavaks ja seeläbi mõista ka nende tööd ja suurust paremini,“ ütles Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.

Õhtu lõpetab kell 20 algav Kultuurkapitali preemiatele pühendatud „OPi“ erisaade, kus portreteeritakse 2020. aasta arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, helikunsti, kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, näitekunsti ning rahvakultuuri valdkonna peapreemiate laureaate.

Kultuurkapitali aastapreemiaid antakse välja alates aastast 1995 ning need on rahalised. Kultuurkapitali peapreemia on suurusega 7000 eurot ja elutööpreemia 10 000 eurot. Preemiapäeval antakse välja ka audiovisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti ning rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad, mille suurus on 1000 kuni 4000 eurot.

Kultuurkapitali preemiate laureaadid saavad alates 2013. aastast ka kuldse preemiakera, taiese, millele autorid Risto Tali ja Rait Siska on nimeks pannud „Jonnakas“.