Möödunud nädalal arvas üks Tallinnas tegutsev jurist, et suurepärane idee oleks õhtul kella poole 9 paiku helistada valitsuskomisjoni kokku kutsutud teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile ning asuda teda 45 minuti vältel pommitama korduvate ning süüdistavate küsimustega. Tagatipuks nimetas uudishimulik jurist professorit otsesõnu valetajaks.
Eestlastena oleme harjunud, et kõik teavad kõiki ning iga kaasmaalane on kellegi tuttava tuttav. See tunne muudab meie jaoks iseenesest mõistetavaks, et ka riigiametnikud ning teised avaliku sektori spetsialistid on meist vaid ühe telefonikõne kaugusel. Tihti kasutavad ametnikud töökohustuste jaoks suisa isiklikku telefoninumbrit. Sellise suhtumise ja korraldusega oleme aga reeglit kinnitavaks erandiks. Teistes võrreldavates riikides ei saa kodanik naljalt ametnikku telefonikõnedega pommitada.