Eilses Eesti Päevalehes tegi endine Eesti Posti juhatuse liige Andre Veskimeister ettepaneku ettevõtte kasumlik osa – pakiäri – erastada ja rajada saadava raha eest uus Eesti Post, mis pakuks Eesti hajaasustusega paikade elanikele postiteenust, mis seisneb põhiliselt pakiveos, ja kiiret internetti. Veskimeistri ennustuse järgi kahaneb kirjade ja ajalehtede kojuveo vajadus eelseisvatel aastatel veel märkimisväärselt.

Eesti Posti praegune juhatuse liige Kristi Unt ja ka konkurentide esindajad ei kahtle, et vajadus n-ö vana postiteenuse järele kahaneb edasi, kuid neis tekitab kahtlusi, kas Eesti Posti tükeldades oleks võimalik hakata hajaasustusega Eestit väiksemate kuludega ja paremini teenindama. „Logistika on mastaabiäri ja võrgu väiksemaks tegemine võib kahjustada mõlemat poolt,” ütleb Unt.

Pole kahtlust, et parima lahenduse leidmine nõuab kalkuleerimist. Samamoodi pole kahtlust selleski, et Eesti Posti praegune ebamäärane staatus tuleb lõpetada. Ühest küljest ootab riik – omanik – ettevõttelt kasumit ja dividende, teisalt eeldab suurt kahjumit teeniva UPT subsideerimist ja sunnib olema postivõrgu kahanemise patuoinas. Vastuolulised ootused ei lase ettevõttel maksimaalselt pühenduda kummalegi ülesandele – kasumliku pakiäri arendamisele ega UPT osutamisele.

Eesti Posti ehk Omniva praegune ebamäärane staatus tuleb lõpetada. Sellest võidaks nii omanik ehk riik kui ka kliendid.

Selleks et Eesti Posti vundament oleks kindlam, peab riik hakkama äriliselt kahjumlikku, aga sotsiaalselt vajalikku postiteenust tegelikele kuludele vastava hinnaga ostma. Kas praeguselt Omnivalt / Eesti Postilt, temast eraldatud „uuelt” Eesti Postilt või mõnelt teiselt konkursi kaudu leitud postifirmalt – see tuleb otsustada.

Mis puutub Eesti Posti või selle osa erastamisse, siis praegu on börsiinvestorite huvi uute ettevõtete vastu suur. Pealegi lasub riigil tänavu moraalne kohustus luua investeerimisvõimalusi neile, kes tahavad hakata oma pensioniraha ise juhtima.