FAKTIKONTROLL | Maskid ei põhjusta kopsuvähki ega suu- või hambaprobleeme
(7)
Mida väidetakse?
Kokkuvõtlikult väidetakse, et maskikandmisel tekitavad kahjulikud mikrobiokooslused, mis sissehingamisel võivad viia kopsuvähi väljaarenemiseni. Lisaks väidetakse loo jaluses, et maskikandmise tõttu on inimeste suuhügieen jäänud kehvemaks.
Väide on jõudnud 40 tuhande Facebooki kasutajani.
Kuidas on asi päriselt?
Vandenõuteooriate portaal Vanglaplaneet on oma loo üles ehitanud teadus- ja meditsiiniuudiseid vahendavale portaalile Azo. Muuhulgas leiab viidatud portaalist ohtralt ravimifirmade ja meditsiinitehnoloogia ettevõtete sisuturunduslugusid. Ainuüksi põhjalikult loo inglisekeelse allikaga tutvudes saab veenduda, et väide on üles ehitatud valele - loos pole juttu ei maskidest ning mikrobioomi mõjust räägitakse vaid kopsuvähki juba põdevate inimeste valguses.
Lähme paar sammu tagasi.
Sel kuul avaldati väljaandes Cancer Discovery uuring, mis keskendus alumiste hingamisteede mikrokoosluse mõjule kopsuvähi ajal. Uuringus osales 83 kopsuvähiga inimest aastatel 2013-2018. Kõikide osalejate haigus oli erinevas staadiumis. Inimesed, kellel kopsuvähki ei olnud, uuringus ei osalenud.
Uuringus järeldati, et inimesed, kelle kospuvähk on kolmandas või neljandas staadiumis, on suurema tõenäosusega mõjutatud suu kaudu hingamisteedesse jõudvatest mikroosakestest. Suust pärinevad osakesed võivad viia Veillonella, Prevotella, Streptococcus ja Rothia bakterite tekkimiseni, mis omakorda võivad mõjutada haiguskäiku. Kui muidu tervetel inimestel aitavad nende bakterite tekke vastu võidelda IL-17 T-rakud, siis juba vähkipõdevatel inimestel on need antikehad nõrgestatud.
Mitte kuskil uuringus ei mainita poole sõnagagi maske, mis võinuks T-rakukeste tööd nõrgestada.
Reutersil õnnestus uurida ka uuringu enda autoritelt, kas maskide kandmine võib viia vähini.
"Pole mitte mingisugust teaduslikku alust või põhjust kahtlustada, et maskide kandmine kasvatab suus bakterite arvu, mis võiksid ulatuda kopsudeni," sõnas üks autoritest, Leopoldo N. Segal. Segalit muuseas tsiteeritakse ka Vanglaplaneedi loos, aga viies tema tsitaadid kokku valede järeldustega.
Teine uuringu autoritest, James Tsay, kommenteeris lisaks, et teadustöö viidi läbi aastatel 2013-2018, mil maskikandmine polnud veel laialt levinud. "On ebatõenäoline, et maskide kandmine meie tulemusi mõjutas."
Töös pakutakse välja variante, miks ja kuidas võivad bakterid üleüldse kopsudeni jõuda. Näiteks tuuakse välja nõrgenenud võimet hingamisteede puhastamiseks ning suuvedelike sissehingamist.
Maskid ja suuhügieen
Loos viidatakse ka sellele, et alates maskikandmise algusest on kaariese ja igemepõletike hulk kasvanud 50 protsenti. Info pärineb veebilehelt, mis jagab uudiseid "ärganud inimestele". Kõige populaarsemate teemade hulka kuuluvad seal vandenõuteooriad ning maskivastased seisukohad.
Uudises esinevad hambaarstid väidavad Foxist refereeritud loos, et inimeste suuhügieen on jäänud maski kandes kehvemaks. Samal ajal väidetakse loos, et maskikandmine võib viia ka südameinfarktini.
Uurisime Eesti Hambaarstide Liidult, kas suuhügieen ja maskikandmine on omavahel seotud.
Liidu tegevjuht Helen Lang sõnas, et pikaajalise suuhingamise tagajärjel võivad tõepoolest tekkida suu- ja terviseprobleemid, muuhulgas sellised, mis rikuvad inimeste hambaid.
"See probleem saab enamasti aga alguse juba lapsepõlvest, kus suuhingamise põhjustajateks on valdavalt allergiad, suurenenud adenoidid ja suulaemandlid ning traumad. Täiskasvanute puhul viitab suuhingamise probleemile pidev öine norskamine ning muud öised hingamisprobleemid, näiteks nagu uneapnoe."
"Suuhingamise tagajärjel võivad igas vanuses tekkida hambumusprobleemid, näiteks lähevad hambad puseriti. Öise krigistamise tagajärjel, mis on suuhingamise kaasuv nähtus, võib muutuda hammaste kuju. Need on siiski terviseseisundid, mida ei põhjusta maski kandmine, vaid hoopis teised eelloetletud tegurid."
"Maskide kandmise ja hambahaiguste ning kaariese tekke vahelist seost pole uuritud, sest lääne ühiskonnas on massiline maskikandmine alles uus nähtus ning tingitud COVID-19 haiguse levikust."
Tema sõnul on hambakaariese peamiseks põhjustajaks suhkur, toitumusharjumused ning loomulik suuhügieen. "Kui inimene on terve, toitub tervislikult, harjab hambaid, puhastab hambavahed ja külastab hambaarsti, siis võib ta rahulikult maski kanda - see tema hammaste ja suuõõne seisundit ei mõjuta," lõpetas ta.
Ta avaldas ka arvamust, et hammaste seisukorra jaoks võib maskikandmine olla kasulik, sest sellega vähendatakse pidevat näksimist.
Otsus: Tegemist on valega, maskikandmine ei põhjusta kopsuvähki ning ei tekita kaariest.
