Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominendid

Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2020. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Sirje Olesk (esimees), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

PROOSA
Martin Algus „Tagamaa” (Varrak)
Meelis Friedenthal „Kõik äratatakse ellu” (Kirikiri)
Jaan Kaplinski „Piirpääsukese Euroopa” (Hea Lugu)
Mudlum „Mitte ainult minu tädi Ellen” (Strata)
Aino Pervik „Miniatuurid mälupõhjast” (Salv)
Piret Raud „Kaotatud sõrmed” (Tänapäev)

LUULE
Kristjan Haljak „Illuminatsioonid” (Tuum)
Hasso Krull „Tänapäeva askees” (Kaksikhammas)
Peeter Sauter „Plagiaat” (Kirjanik OÜ)
Joosep Vesselov „Linna laul” (Kultuurileht)
Tõnis Vilu „Tundekasvatus” (Häämaa)
Piret Põldver, "Alati nii järsku" (Kirjastus Henrik)

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Siiri Kolka ja Aet Varik valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Kai Aareleid – Joel Haahtela „Adèle’i küsimus“, tõlge soome keelest; Enrique Vila-Matas „Bartleby & Co“, tõlge hispaania keelest

Maria Einman – Maurice Maeterlinck „Näidendid (1889–1896)“, tõlge prantsuse keelest
Hendrik Lindepuu – Witold Gombrowicz „Ferdydurke“; Olga Tokarczuk „Aja oma atra läbi koolnute kontide“; Marek Krajewski „Katk Breslaus“; Ryszard Krynicki „Keda ei ole“, tõlked poola keelest

Aare Pilv, Rein Raud – Paul Celan „Tema seljas ratsutas öö“, tõlge saksa keelest
Tiiu Relve – Rainer Maria Rilke „Kaks Praha lugu“, tõlge saksa keelest
Triinu Tamm – Patrick Deville „Katk ja koolera“; Nancy Huston „Ingli märk“, tõlked prantsuse keelest

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
Adam Cullen – Tõnu Õnnepalu „Exercises“ („Harjutused“), tõlge inglise keelde
Anna Michalczuk-Podlecki – Andrus Kivirähk „Człowiek, który znał mowę węży“ („Mees, kes teadis ussisõnu“), tõlge poola keelde
Julija Potrč Šavli – Piret Jaaks „Mamin zmaj“ („Emme draakon“); Andrus Kivirähk „Oskar in govoreči predmeti“ („Oskar ja asjad“); Kadri Lepp „Pripovijest o mišu koji nije imao sanjke“ („Lugu hiirest, kellel polnud kelku“); Piret Raud „Uho“ („Kõrv“), tõlked sloveeni keelde
Vera Prohhorova – Armin Kõomägi „Само совершенство“ („Täius“); Arvo Valton „Ливонский Ганнибал, или день жизни Иво Шенкенберга“ („Üks päev Ivo Schenkenbergi elust“); Edgar Valter „Хвостатые из Kистеляндии“ („Pintselsabad“), tõlked vene keelde
Danutė Sirijos Giraitė – Maarja Kangro „Stiklo vaikas“ („Klaaslaps“); Jaan Kross „Lyno akrobatas. Tarp trijų marų. I; II“; („Kolme katku vahel“, I ja II osa); Anton Hansen Tammsaare „Tiesa ir teisingumas, V“ („Tõde ja õigus“, V osa), tõlked leedu keelde
Jouko Vanhanen – Jaan Kross „Maailman löytäminen“ („Maailma avastamine“), „Taivaankivi“ („Taevakivi“), tõlked soome keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Martti Kalda (esimees), Siim Lill ja Alvar Loog valis auhinnale kandideerima järgmised tõlked.

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE
Ants Paikre – Lev Šestov „Potestas clavium“ („Võtmete võim“) (Ilmamaa)
Margus Ott – Gottfried Leibniz „Valitud kirjad ja tööd“ (Ilmamaa)
Krista Simson, Mall Ruiso – Vassili Kandinsky „Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal: pildikunsti elementide analüüs“ (Ilmamaa)
Toomas Rosin, Kersti Unt – Marshall McLuhan „Gutenbergi galaktika. Trükisõnainimese kujunemine“ (Ilmamaa)
Jaan Ross – Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofia“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hendrik Lindepuu – Leszek Kołakowski „Müüdi kohalolu. Esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist“ (Hendrik Lindepuu Kirjastus)

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

LASTEKIRJANDUS
Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv)
Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv)
Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev)
Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev)
Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv)
Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu)

Artikli- ja esseistikaauhinna žürii koosseisus Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid.

ESSEISTIKAAUHIND
Jaan Kaplinski „Eesti, estoranto ja teised keeled“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
Jan Kaus „Homme tuntud avarus. Väike lausete konstellatsioon“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull „Imelihtne tulevik: manifeste ja mõtisklusi 1995–2009“ (Vabamõtleja)
Joel Sang „Mäng versus äng: valik kirjatöid 2010–2020“ (EKSA)
Elo Viiding „Mina kõnelen kirjandusest: (tekste aastatest 2009-2019)“ (Tuum)

ARTIKLIAUHIND
Luule Epner „Kultuurilugu ja kujutelu. Tähelepanekuid Andrus Kivirähki loomingust“ (Looming 2020, nr 8, lk 1156-1167)
Õnne Kepp „Eesti vaimulik laululuule I-II“ (Looming 2020, nr 6, lk 842-852; nr 7, lk 997-1009)
Indrek Ojam „Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 4, lk 295-312)
Henrik Sova „Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 7, lk 555-570)
Elle-Mari Talivee „Ühistransport eesti kirjanduses“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 6, lk 483-501)
Mart Velsker „Muutunud laul“ (Gustav Suitsu raamatu „Nii tuli õhtu“ saatesõna, Tänapäev 2020, lk 313−336)

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Ekaterina Velmezova (esimees), Aurika Meimre ja Olesja Rotar valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Irina Belobrovtseva „Леонид Зуров. В тени Бунина“ / „Leonid Zurov. Bunini varjus“ (Moskva: Azbukovnik)
Larissa Joonas „Человеческое кино“ / „Inimkino“ (Peterburi: Borej Art)
Igor Kotjuh „The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки“ / „The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“ (Kite)
Ljudmila Loginova-Kazarjan „Стихотворения. Дневник 2011–2020“ / „Luuletused. Päevik 2011–2020“ (Dialoog)
Jelena Skulskaja „Мой ненаглядный друг“ / „Mu armas sõber“ ja „После четвертого сюжета“ / „Pärast neljandat süžeed“ (ajakirjas „Zvezda“ 2020, nr 6 ja 8)
Mihhail Stalnuhhin „Поводырь“ / „Juht“ (Kirjastus Argo)

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Maarja Vaino selgitas, et sel aastal tegi sihtkapital statuudis kolm muudatust. „Näitekirjandust hakatakse tunnustama kolmeaastase intervalliga, sest ühe aasta jooksul ei ilmu piisavat hulka algupärast näitekirjandust, et tekiks vajalikku konkurentsi. Muidugi on aastad erinevad, aga suurem valik tugevdab ka nomineeritud teoste staatust. Nii et järgmine näitekirjanduse preemia antakse välja aastal 2023. Peale selle hakkab esseistikat hindama teine žürii. Siiani hindas raamatuna ilmunud esseistikat nn suur žürii, mille töö aga kogu aasta luule ja proosa läbitöötamisega on niigi pingeline. Samal ajal tegeleb artiklipreemia žürii nii või teisiti essistikaga, seega tundus õigena ka esseistika alla kuuluvate teoste selekteerimine anda selle žürii tööks. Vabaauhinna kategooriast otsustasime loobuda, sest valdavalt kordas see teisi kategooriaid."