Meil on viimasel ajal saanud päris palju sisepoliitilist turmtuld Eesti nn erisuhe Hiinaga ehk 17 + 1 formaadis kohtumised. Kui tugev on juba Hiina mõju Eesti poliitikale? Näiteks Tiibeti esindajaid enam ametlikul tasandil ju vastu võtma ei kiputa.

Kui me mõtleme kasvõi 17 + 1 formaadi peale, siis ilmselgelt täidab see ennekõike visuaalset eesmärki. Umbes nii nagu Josep Borrelli käik Moskvasse, kus Venemaa võitis visuaalses mõttes päris palju. Ka Hiina mõtleb, kuidas näidata end maailmale, sh Euroopa Liidule.

Küllap olete kokku puutunud retoorikaga, mis kõlas ka viimasel 17 + 1 kohtumisel, et Hiina turule on raske ligi pääseda. Et oleme nii väike, mida meil pakkuda on…