Käesoleva aasta algusest on võimalik esitada taotlus teisest pensionisambast raha välja võtmiseks. Kui jaanuari kolme esimese päevaga oli seda jõudnud teha ligi 12 000 inimest (1, 2), siis kuu lõpuks soovis kogutud raha välja võtta üle 75 000 inimese (3, 4).

Sambast lahkujate arvuga langeb ajaliselt kokku portaali riigitulu.ee kampaania. Portaali autori Kristjan Järvani sõnul on tegemist "vastukampaaniaga pankade propagandale" (Järvan meilivahetuses artikli autoriga).

Jaanuari keskel laadis portaal oma ühismeedia kontole üles video, milles viidatakse, et teise sambasse kogumise jätkamise osas on tarvis teha "tõesti läbimõeldud otsus". Video pealkirja all seisab, et postituse laiema leviku eest on tasunud Kristjan Järvan. Videot on Facebookis vaadatud üle saja tuhande korra, see on korjanud üle saja kommentaari ja ligi 40 jagamist. Selle ulatus on üle kahe saja tuhande.

Pensionikogumine nõuab tõesti läbimõeldud lähenemist, kuid video teeb problemaatiliseks tõik, et selles kõrvutatakse senist teise samba tootlust esimese samba tootlusega. Video väidab varjatult, et senine esimese ja teise samba kasv võiks jätkuda. Selline ennustus on eksitav, kuna ajaperioodil (2003-2020), mida video käsitleb, iseloomustas Eesti majandust kõrge inflatsioon ning Euroopa Liidu liikmesriikide majanduste "kinnipüüdmine".

Videos on esitatud neli faktiväidet. Need käivad Eesti esimese ja teise pensionisamba kohta. Nentimus, et on tarvis "teha tõesti läbimõeldud otsus", viitab asjaolule, et peaks valima esimesse või teise sambasse kogumise vahel. Järgnevalt on analüüsitud kõiki videos esitatud väiteid eraldi, tõestamaks, et kõnealused pensionisambad ei ole võrreldavad viisil, kuidas videos on tehtud.

Kuidas on asi päriselt?

Videos esitatud neli väidet on:

1. Euroopa Liidu liikmesriikide teise samba pensionifondide keskmise tootluse arvestuses on Eesti tagantpoolt neljas.

2. Teise sambasse sissepandud summa on 17 aastaga kasvanud 95%.

3. Esimene sammas on Eestis kasvanud 358%

4. ⅔ sissemaksetest teise sambasse lähevad sinna selle asemel, et minna esimesse sambasse

Esimene väide

Esimene väide puudutab Eesti teise samba ehk kogumispensioni fondide keskmist tootlust võrdluses Euroopa Liidu liikmesriikide vastava näitajaga. See pärineb mittetulundusühingu Better Finance 2020. aasta pensionifondide reaaltootlusi kajastavast brošüürist. Pensionikeskuse veebilehel on tootlus defineeritud kasumina investeeringutelt kindla perioodi jooksul. Kuigi riigitulu.ee videos esitatud väide on pelgalt tootluse kohta, selgus nii brošüürist kui ka meilivahetusest portaali autori Kristjan Järvaniga, et tootluse all on mõeldud täpsemalt reaaltootlust. Reaaltootlust eristab nominaaltootlusest asjaolu, et selle arvutamisel on arvestatud inflatsiooniga (5).

Brošüüris (leheküljel 3) on nenditud, et pensionifondide reaaltootluste arvutamises esines riigiti eripärasid, kuna kogumispensionite tootluse raporteerimise periood on riigiti erinev. Inflatsiooniga arvestava reaaltootluse alusel riikide reastamine on eksitav, sest konkreetse riigi pensionifondi reaaltootlus arvestab sellesama riigi inflatsiooni ja inflatsioon on igas riigis erinev.

Alates 2003. aastast on tarbijahinnaindeks Eestis tõusnud ligi 90 protsendipunkti (6). Eesti puhul jääb perioodi 2003 kuni 2020 kõrge inflatsioon, mida ei pruukinud esineda samal ajal teistes tabelist kajastatud riikides. Näiteks Saksamaal tõusis tarbijahinnaindeks samal ajal natuke üle 20 protsendipunkti (7) ja Poolas ligi 35 protsendipunkti (8). Perioodil 2005 kuni 2020 tõusis tarbijahinnaindeks Soomes pea 24 protsendipunkti (9).

Vaadeldaval perioodil, 2003 kuni 2020, oli Eesti majandus Euroopa Liiduga liitumise tõttu elukalliduse "kinnipüüdmisfaasis", mille jooksul hinnad tõusid. Hindade tõustes raha ostujõud vähenes. Kõrgest inflatsioonist Eesti majandus mööda ei pääsenud. Saksamaa on olnud Euroopa Liidu majandusruumi liige alates 1958. aastast, Soome 1995. aastast. Perioodiks 2003 kuni 2020 moodustasid Saksamaa ja Soome juba majandustaseme, mida Eesti majandus asus "kinni püüdma". Seetõttu on eksitav võrrelda nende riikide inflatsiooniga arvestavat pensionifondide reaaltootlust Eesti omaga samal perioodil. Poolaga, mis liitus Euroopa Liiduga samal aastal kui Eesti, on antud võrdlus kõige sobivam. Siiski on Poolal oma valuuta, mille väärtus oli toona ja on endiselt euro suhtes fikseerimata erinevalt Eesti kroonist.

Kaasates võrdlusesse riike, mille majandused olid Eesti omaga võrreldes erinevates arengujärkudes, ei saa sooritada võrdlust samadel alustel. Seetõttu on Eesti teise samba pensionifondi reaaltootluse reastamine tagantpoolt neljandaks võrdluses Euroopa Liidu liikmesriikidega antud perioodi kohta eksitav.

Eesti-sugustel Nõukogude Liidu plaanimajandusest väljunud riikidel pole olnud võimalik Lääne-Euroopa riikidega sarnast inflatsioonitaset hoida. Viimase viie aasta jooksul on tarbijahinnaindeks Eestis tõusnud 19 protsendipunkti (10). Samal ajal on see Saksamaal tõusnud pea kuus (11) ja Poolas kümme protsendipunkti (12). Soomes aga kõigest neli (13).

Kuigi Eesti tarbijahinnaindeks oli ka viimase viie aasta jooksul kõige kiirema tõusuga, annab vahe vähenemine teiste Euroopa riikidega märku sellest, et Eesti on naabreid "kinni püüdmas". "Kinnipüüdmine" viitab omakorda asjaolule, et edaspidi on Eesti pensionifondide reaaltootlus võrreldavam teiste riikide omadega.

Lisaks erinevustele inflatsioonis esineb erinevusi ka riikide pensionisüsteemides. Kui näiteks Austria (14, lk 164), Bulgaaria (15, lk 1) ja Horvaatia (16, lk 1) pensionisüsteemid ei erine Eesti omast palju, siis Saksamaa pensionisüsteem küll (17).

Kuni käesoleva aastani oli Eestis teise sambasse kogumine kohustuslik. Saksamaal on töövõtjatel alates 2001. aastast olnud õigus tööandja pakutavale kogumispensionile. Õigusega kogumispensionile ei kaasne Saksamaal töövõtjale kohustust kogumispensioni koguda. Kuivõrd kohustus teise sambasse koguda mõjutab pensionifondide võimalusi tegutsega sissemaksete edasi-investeerimisega, pole kohustuslikul süsteemil sama alust vabatahtliku süsteemiga. Erinevuste tõttu kogumissüsteemides ei saa neid reastada samadel alustel.

Kristjan Järvani kohaselt õigustab pensionifondide tootluste annualiseerimine nende võrreldavust. Kuigi annualiseerimine muudab ajaperioode võrreldavamaks, ei ühtlusta see sammaste tingimusi. Seega ei saa omavahel üheselt reastada erinevatel tingimustel toimivaid pensionisüsteeme.

Riigitulu.ee väide, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas tagantpoolt neljas, on eksitav. Tabelis, millele toetudes on seda väidetud, kajastuvad 27 liikmesriigist vaid 18. Lisaks pole 18 kajastatud riigist viis esitanud andmeid tabeli terviklikuks koostamiseks. Väites, et Eesti pensionifondide reaaltootlus on Euroopa Liidu liikmesriikide seas tagantpoolt neljas, antakse mõista, et tegemist on tervikliku reastusega, kuhu on kaasatud kõik liikmesriigid. See pole aga võimalik, kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei eksisteeri kogumispensionist (18, lk 28).

Kuna Järvangi nõustus meilivahetuses tõigaga, et kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides teist sammas ei eksisteeri, jääb kõikide liikmesriikide kohta väitev lause alusetuks.
Arvestades sekka inflatsiooni ja kogumissüsteemide erinevusi, ei saa kindlalt väita, et Eesti kogumispensionifondide reaaltootlus on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tagantpoolt neljas. Seetõttu on portaali riigitulu.ee esimene väide eksitav.

Kristjan Järvan sedastab, et esimene väide on "iseseisev" järgnevatest väidetest. See "kasutab maksimaalselt ära olemasolevaid andmeid ning on faktiliselt korrektne" (meilivahetuses).

Teine väide

Portaali riigitulu.ee teine väide on sedastatud Eesti pensioniindeksi (EPI) põhjal. Alates 2003. aasta algusest on EPI indeks tõesti tõusnud 95% (19, kasutatud on ajavahemikku 07.01.2003 kuni 31.12.2020). Seega on portaali riigitulu.ee väide Pensionikeskuse andmetest lähtuvalt õige.

Kolmas väide

Kolmas väide puudutab esimest sammast ehk riiklikku vanaduspensioni. Vanaduspensioni väljamakse moodustavad baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja alates käesolevast aastast ka ühendosa (20). Baasosa arvutab sotsiaalkindlustusamet esimeseks aprilliks ning selle kinnitab poliitilise otsusega riigikogu (21). Seega sõltub vanaduspensioni väljamakse suurus otseselt poliitilistest otsustest (22).

Vanaduspensioni väljamaksed sõltuvad ka möödunud finantsaastal kogunenud maksudest. Kuna vanaduspensioni väljamakseid tehakse kõigile pensioniealistele ühisest maksulaekast, pole tegemist ühegi pensioniealise isikliku varaga.

Kui vanaduspensioni väljamakse suurus sõltub poliitiliselt kehtestatud baasosast, siis kogumispensioni väljamakse suurus sõltub pensioniealise tööstaažist ja teenitud palgast (23). Kui vanaduspension on vahetult seotud möödunud aasta maksulaekumisega, siis teine sammas ehk kogumispension põhineb eelfinantseerimisel (24). Kui vanaduspensioni väljamaksed toimuvad ühisest maksulaekast, siis kogumispensioni kogutakse isiklikku sambasse. Eelneva põhjal tuleb nentida, et vanaduspension ja kogumispension on olemuslikult erinevad toetused.

Seejuures on portaali riigitulu.ee väide vanaduspensioni 358% kasvu kohta viimase 18 aasta jooksul tõene statistikaameti kohaselt (25). Siiski tuleb silmas pidada tõika, et vanaduspension ja kogumispension on erinevad toetused, mistõttu on neid keeruline võrrelda selle alusel, kumba üksikisik peaks oma tulu paigutama. Pealegi sõltuvad vanaduspensioni väljamaksed hõivatud inimeste osakaalust ja sotsiaalmaksu laekumisest.

Väide, et teise sambasse minevad maksed lähevad sinna esimese samba asemel, on tõene. Samas pole väide probleemitu.

Nimelt, nagu eelnevalt kirjeldatud, on esimese ja teise samba võrdlus eksitav. Esimese samba puhul on välja toodud väljamaksete tõus perioodil 2003 kuni 2020. See tähendab, et alates 2003. aastast on vanaduspensioni väljamaksed Eestis tõusnud 358%. Teise samba puhul on aga välja toodud pensionifondide nominaaltootlus. Kõrvutatud on võrreldamatuid komponente.

Läbisegi on esitatud väited reaaltootluse ning nominaaltootluse kohta. Kuigi kõigis lausetes väidetakse midagi tootluse kohta, on esimese väite puhul tegemist reaaltootlusega. Teises ja kolmandas väites on tegemist nominaaltootlusega. Reaaltootluse ja nominaaltootluse läbisegi esitamine ühe tootlusena on eksitav.

Neljas väide

Neljas väide eeldab asjaolu, et väljamakseid esimesest sambast ja teise samba pensionifondide nominaaltootlusi saab omavahel võrrelda. Üksikisiku seisukohast on tema esimene ja teine sammas kui 'pensionifondid' võrreldavad küll. Ent seda mitte sammaste eneste seisukohast, kuna need on erineva ülesehituse ja toimimisega. Tootlused iseloomustavad aga sambaid just nende endi mitte üksikisiku seisukohast. Riigitulu.ee eeldus on eksitav.

Väidete autor Kristjan Järvan leiab, et esimese ja teise samba võrdlemine ning senise tootluse kuvamine tulevikku on õigustatud (meilivahetus). Ta kuvab möödunud ajaperioodi tootluse üheselt tulevikku. Kui teise samba loomisel seati sellele investeerimispiirang. Kuni 2010. aastani võisid pensionifondide valitsejad võtta aktsiariski kuni 50% ulatuses. Alates 2010. aastast võivad nad seda teha kuni 75% ulatuses (26). Juba selle alusel pole võimalik väita, et teise samba tootlus jätkub samaselt senisega. Kuna ei ole võimalik väita, et Eesti majandus on järgmise 18 aasta jooksul paratamatult samas arenguetapis, kus see oli vahemikus 2003 kuni 2020, on Järvani argument poolik ja eksitav.

Neljast videos esitatud väitest on kolm tõesed - teise pensionisamba tootlus on 95 protsenti, esimese samba "tootlus" on läbi aastate 358 protsenti ning 2/3 pensionisamba sissemaksetest lähevad teise sambasse.

Siiski on kaks esitatud väidet aga eksitavad. Kui suurusjärk 2/3 on õige, siis need sissemaksed ei lähe teise sambasse esimese asemel. Lisaks ei vasta tõele, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas pensonisamba tootlikuselt tagantpoolt neljas.

Lähtudes suunistest "teha tõesti läbimõeldud otsus", videos esitatud faktiväidete põhjal on terve video eksitav.

Otsus: Esitatud faktidest osad on tõesed. Video suunab tõeseid fakte arvesse võtma eksitaval viisil. Seetõttu on video eksitav.