Alustama peaks küsimusest, millest viimastel päevadel palju juttu on olnud: kas linn ei peaks hooldama kõiki kohalike kõnniteid? 

Tehniliselt võttes ei ole siin midagi teostamatut – tuleb teha rohkem riigihankeid, et katta lumerookimise ja libedusetõrje teenustega oluliselt suurem arv ruutmeetreid kui praegu. Ning palgata juurde terve hulk spetsialiste, kes hakkavad teostama järelevalvet lisandunud mahtude üle. Jääks ainult välja mõelda, kuidas rakendada neid spetsialiste väljaspool talveaega.

Tegelikult on siin ainult üks keeruline probleem – raha. Kui ütleme, et kohalik omavalitsus võtab enda kanda uue teenuse osutamise, tähendab see, et kuskilt peaks tekkima selleks raha. Kui võtta aluseks keskkonna- ja kommunaalameti arvutused, võib see tähendada linnaeelarve jaoks aastas umbes 20 miljonit eurot. 

Ka juhul, kui see summa oleks veerandi võrra väiksem, oleks väga keeruline ette kujutada, mille arvelt seda kaetakse. Isegi kui vabastada töölt kõik linnaosavanemad, sulgeda linnaosade ajalehed ja lõpetada elanike informeerimine muude kanalite kaudu, jääb suurem osa summast puudu.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega