Vilja Kiisler: Perlingu otsus eripensionist loobuda tuli hilinemisega, seda jäädakse talle nina alla hõõruma

Lavly Perling oleks pidanud prokuratuuriga lõpparve tegema enne poliitikasse sisenemist ehk Parempoolsete toetajaliikmeks asumise eel. Nüüd tundub see pigem sundkäiguna, sest ega tagasiteed ju ei olegi.

Justiitsminister Maris Lauri vabastas sel nädalal Lavly Perlingu prokuröriteenistusest ta enda avalduse alusel, senimaani kehtis teenistussuhte peatamine selle aasta sügiseni, mil Perlingul oleks täis saanud 25 aastat töötamist prokuratuuris. Eelmise aasta novembris aga teatas Perling mäletatavasti, et asub Isamaa rüpes võrsunud Parempoolsete ühenduse toetajaliikmeks. Ehk siis: läks poliitikasse.

Nii ebaõnnestunud poliitikasse mineku näidet annab Eesti lähiajaloost otsida. Võrdlust otsides tuli meelde, kuidas Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa 2017 kohalike valimiste aegu tahtsid kangesti lasteaedu rajada ja „kohtadel” muud head korda saata, väites, et see ei ole üleüldse mingi poliitikategemine. Niipaljukest nad siiski taipasid, et raha võib neil ju olla, aga hääli on kah tarvis. Sestap lõid nad käed Edgar Savisaarega, kellega koos moodustasid valimisliidu Tegus Tallinn. Sõõrumaa pani kampaania alla üle 300 000 euro, Mõis natuke vähem. Savisaar võttis isikumandaadi ja sai koha volikogus, Mõis ja Sõõrumaa aga jäid pika ninaga. Mõis jäigi kangelaslikult eitama, et tahtis poliitikasse, ja see oli ülimalt koomiline.