Inimesed, keda ma oma sõbraks pean, ei pruugi mind oma sõbraks pidada. Vastastikune sõprus ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Samuti on inimesi, kes peavad mind oma sõbraks või kes on kellelegi kolmandale kinnitanud, et ma olen tema sõber, kuid minul sellist tunnet ei ole tekkinud. Vahel ma õieti ei tunnegi kinnitajat. 

Kuid ilma tungiva vajaduseta väldin ma tema väite tõepärasuse ümberlükkamist. Kui keegi sind armastab, ei tasu teda häbistada isegi siis, kui sina teda ei armasta või ei ole veel jõudnud temasse armuda.

Kui keegi ütleb, et ma olen tema sõber, siis ma tema sõber ka olen. Isegi kui tema minu sõber ei ole. Minul tema suhtes piisavat usaldust ei ole, temal minu suhtes aga on. Mul ei ole kunagi häbi olla usaldusväärsem kui minu sõber. Mul ei ole kunagi soovi kedagi reeta seepärast, et ta on mind tahtmatult reetnud. Teadlike ja tahtlike tegudega on lugu teine: kes teeb seda korra, teeb seda jälle. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega