Ühtlasi on selge, et üksnes rahva arvamusest lähtudes ei tohi ega saa seda kriisi juhtida. Viimastel nädalatel olnud nakatumise suurenemine, sellega Euroopa esiridadesse liikumine ja haiglaravil viibijate arvu hüpe on kindlasti ebameeldiv.

Selleks et koroonamaratoni finiš jõuaks kätte vahepealse plahvatuseta, tuleb valitsusel kiirendada vaktsineerimist.

Rahustavatest asjaoludest saab esile tuua, et juba sel laupäeval algab koolivaheaeg, mis peaks mõneks ajaks vähendama nakkuse levikut kooli kaudu. Pealegi põevad koolilapsed koroonat kergelt, riskirühmasid aga järk-järgult vaktsineeritakse. Põhimõtteliselt võiks siis, kui eesliinitöötajad ja riskirühmad saavad vaktsineeritud, suhtuda senise mõõdupuu järgi suurde nakatumisnäitajasse rahulikumalt.

Keeruline on otsustada, kas on juba käes aeg niimoodi paradigmat muuta. Eilse seisuga oli vaktsineerimiskuur lõpetatud vaid 1,7% Eesti elanikest, teist sama palju ootas teist süsti. Pealegi peab arvestama, et täiskaitset hakkab vaktsiin seniste hinnangute järgi pakkuma alles paar nädalat pärast kuuri lõppu... Kas praegust hoolsuse ja piirangute taset hoides jõuab vaktsineerimise positiivne efekt ilmneda enne, kui nakatumiste kasv hakkab riigi ja tervishoiusüsteemi toimimist tõsiselt häirima?

Piltlikult öeldes sarnaneb Eesti koroonaolukord praegu maratoni 35. kilomeetriga: finiš on päris lähedal, aga läheneb väga vaevaliselt. Selleks et finiš jõuaks kätte vahepealse koroonaplahvatuseta, tuleb valitsusel kiirendada vaktsineerimist. Eesti elanikel seevastu tasuks praegu oma koroonahoolsust mõneks ajaks vabatahtlikult suurendada, et ei tekiks vajadust lisapiirangute järele.