Selget sõnumit sõnastada pole muidugi lihtne. Esiteks, teadlased ja eksperdid pole kõiges ühel arvamusel. Teiseks on inimeste arusaamad, valukohad ja riskilävi koroona küsimuses väga erinevad. Ja kolmandaks, hulk tähtsaid poliitikuid tahab end selle kriisi taustal kõvade tegijatena näidata.

Kuni me Eestis nakatumise ja haiglasse jõudjate arvu vähenema saame, on vaja, et ükski poliitik ega ekspert ei soolotseks, vaid toetaks kompromiss-sõnumit. Üks kompromiss saaks olla näiteks see, et ülehomme algavale koolivaheajale järgneb üks nädal distantsõpet. Aga koolivaheajal peaks siis käima väga tempokas õpetajate vaktsineerimine, et koroona kevade poole lastele hariduse andmist enam ei segaks.

Kui valitsus otsustab igaks juhuks ka meelelahutusasutuste ja spaade lahtiolekut piirata, tuleb kohe teatavaks teha ka sulgemiskahjude rahalise kompenseerimise kord. Praegune kriis ei puuduta üksnes tervishoidu.

Kuni me nakatumise vähenema saame, on vaja, et ükski poliitik ega ekspert ei soolotseks, vaid toetaks kompromisse.

Haigekassa teatas hiljuti, et 60% mullu nende poole pöördunuid uuris, millal haigusraha laekub. Maksuameti eilne teade, et kolme päevaga on tulu deklareerinud rekordilised 324 000 inimest, viitab samuti, et paljud Eesti elanikud kardavad praegu rahanappust rohkem kui koroonat. Seda ei saa jätta edasises koroonapoliitikas arvestamata.

Muide, ajutine kord, et haigushüvitist makstakse alates 2. haiguspäevast, kehtib ainult 30. aprillini. Ehk peaks valitsus seda tähtaega inimeste kindlustunde suurendamiseks varakult pikendama?

Rohkem kui valitsusest oleneb taudi edasine kulg siiski meie kõigi käitumisest – sellest, kuidas me piiranguid ja reegleid täidame. Kohati üsna hoogsaks läinud avalikku elu tuleb mõneks ajaks jälle koomale tõmmata. Mitte liikuda rahva seas ringi, kui oled lähikontaktne. Mitte käia ilmaasjata poes, mitte pidada suuri pidusid. Nakatumise tase on Eestis praegu liige kõrge, et eksperimenteerida, kui kõrgeks see veel saab tõusta.