FAKTIKONTROLL | Kas Donald Trump oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle ametiaja jooksul ei ole tema juhitud riik alustanud ühtegi sõda?
(201)
Tsitaat
Jaak Madison andis 1. veebruaril oma isiklikul Facebooki kontol teada otsusest nomineerida Nobeli rahupreemiale endine Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, argumenteerides oma otsust väitega, et „Donald Trump on viimase 30 aasta jooksul esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle ametisoleku ajal ei ole tema juhitud riik alustanud ühtegi sõda.“
Kontroll
Millised on USA võimalused sõjalistes konfliktides osalemiseks?
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese paragrahvi kaheksas punkt annab presidendile õiguse välja kuulutada sõda. Sõja välja kuulutamisele peab volituse andma ka Kongress. Viimase 30 aasta jooksul ei ole Ameerika Ühendriikides võimulolevad presidendid ametlikult deklareerinud mitte ühtegi sõda. Ameerika Ühendriikide on ajaloo vältel ametlikult sõja välja kuulutanud viiel korral – 1812. aasta sõjas, Mehhiko-Ameerika sõjas, Hispaania-Ameerika sõjas, I ja II maailmasõjas. Ametlikult on Ameerika Ühendriikide presidendid sõja välja kuulutanud 11 riigi vastu.
Lisaks on Ameerika Ühendriikide presidendil võimalus anda volitus sõjaliseks sekkumiseks, selleks on vajalik ka Kongressi nõusolek. Siiski tuleb märkida, et tänases arusaamas sõltub enamasti relvakonflikti toimumine ja sellega kaasnevad õigused reaalsest sõjalise jõu kasutamisest, mitte sõja väljakuulutamisest, seega lähtutakse selles faktikontrollis sõjalistest sekkumistest, mis on Ameerika Ühendriikide presidentide volitustel aset leidnud alates 1991. aastast.
Millised on olnud Ameerika Ühendriikide sõjalised konfliktid?
30 aastat tagasi, aastatel 1989-1993, oli võimulolev president Ameerika Ühendriikides George Herbert Walker Bush. 1990. aastal alanud Lahesõjas oli USA militaarne roll George W. H. Bushi volitusel sõjaliseks sekkumiseks, USA väed võtsid Iraagis osa ÜRO käivitatud operatsioonist “Desert Storm”, president ei alustanud antud sõjalist konflitki, vaid toimis vastusena Iraagi invasioonile Kuveiti.
William Jefferson “Bill” Clintoni ametiajal 1993-2001 jätkati George H. W. Bushi administratsiooni pärandina konflikte Iraagis ning samuti algatati NATO ja USA koostööna militaaroperatsioon “Deliberate Force” Bosnias ja operatsioon “Allied Forces” Kosovos.
2001. aastal, George Walker Bushi valitsusajal, peale 11. septembri terrorirünnakuid välja kuulutatud Terrorismivastane sõda on rahvusvaheline sõjaline kampaania, mille algatas USA. 2003. aastal andis võimulolev president George W. Bush volituse relvastatud sekkumiseks Iraagis, et ennetada Iraagi poolt arvatavate massihävitusrelvade kasutamist USA vastu ning suruda maha Saddam Husseini diktatoriaalne võim regioonis, tegemist oli relvatatud sekkumisega välisriigis toimuvasse konflikti, et minimeerida julgeolekuriske Ameerika Ühendriikidele.
Barack Obama ametisoleku ajal 2009-2017 jätkati George H. W. Bushi administratsiooni poolt alustatud Iraagi sõda. Liibüa kodusõtta sekkumise näol on tegemist sõjalise konfliktiga, milles oli suur osa Obama administratsioonil – 2011. aastal andis president Barack Obama ametliku volituse Ameerika Ühendriikide vägede sekkumisele Liibüas. Liibüa kodusõtta sekkumise operatsiooni alustati riikide koalitsiooniga, hiljem anti operatsioon üle NATOle. Barack Obama administratsiooni üks suureimaid operatsioone oli ka ISILi vastane militaaroperatsioon “Inherent Resolve”, mille eesmärk oli sihtmärgistada ja rünnata terrorirühmitust erinevates regioonides Süürias ja osaliselt ka Liibüa aladel Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheliste koalitsioonivägedega.
President Donald Trumpi valitsusajal aastatel 2017-2021 jätkusid USA sõjaväelised rünnakud Iraagis ning samuti leidis samuti aset sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse. Vastulöögina 2017. aasta aprillis Süüria presidendi Bashar al-Assadi poolt keemiarelva kasutamisele tsiviilelanike peal volitas president Donald Trump raketirünnaku Shayrati lennubaasile ja 2018. aastal volitas president veel rünnakuid Bashar al-Assadi kontrolli all olevatesse piirkondadesse. Kuigi Obama oli alustanud rünnakutega Süürias ISILi vastu, siis Trumpi volitatud rünnakud oli suunatud al-Assadi valitsuse vastu esmakordne, seega Trump laiendas sõjalist sekkumist Süürias. 2019-2021 Pärsia lahe kriisi ajal suurendas Trump sõjalist võimekust regioonis ja paigutas rohkem vägesid sõjaväebaasidesse Pärsia lahe piirkonnas. 2020. aastal autoriseeris Trump Iraagis Iraani kindral Qasem Soleimani tapmise raketirünnakute käigus osana käimasolevast USA ning Iraani Islamivabariigi vahel pingeid kogunud Pärsia lahe kriisist.
Madisoni väitele, et „Donald Trump on viimase 30 aasta jooksul esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle ametisoleku ajal ei ole tema juhitud riik alustanud ühtegi sõda“ ei saa anda must-valgelt hinnangut “õige” või “vale”, sest tegemist on nii kompleksse küsimusega, kus Madisonil on osaliselt õigus, Trump ei ole ametlikult autoriseerinud sõjalisi sekkumisi erinevalt eelnevatest presidentidest, kusjuures tuleb märkida, et Trumpi volitatud õhurünnakud toimusid ilma Kongressi nõusoleku või Iraani vastu sõjalise jõu kasutamise loata.
Trumpi administratsioon ei ole ka ainult jätkanud eelnevate presidentite sekkumisi. USA sõjalised tegevused Iraagis olid eelnevate presidentitde tegevuse jätk, kuid enne Trumpi poolt volitatud õhurünnakuid ei olnud USA suunanud sõjategevust otseselt Bashar al-Assadi režiimi vastu, mistõttu oli Donald Trump uue sõjalise konflikti algatajaks esmakordselt al-Assadi vastu.
Käsitledes Trumpi volitatud militaaroperatsioone kui kõigest eelnevate presidentide tegevuse laiendusena, võib sarnase laiendusena 2003. aasta terrorismivastasesse sõtta näha ka Barack Obama sekkumisi Liibüas või ISILi vastu Süürias, mistõttu ei saa väita, et Donald Trump oleks militaarteemades käitunud suures joones erinevalt eelnevatest presidentidest või täielikult hoidunud kõrvale jätkamast, volitamast või algatamast uusi militaaroperatsioone. Ühel- või teisel moel on sõjaliselt sekkunud välisriikide tegevusse kõik Ameerika Ühendriikide presidendid viimase 30 aasta jooksul. Seega otsus Jaak Madisoni väitele on nii ja naa, sest antud teemal tuleb arvesse võtta kõiki eelmainitud aspekte USA presidentite militaartegevuste kohta alates 1991. aastast.
Otsus
Nii ja naa
Projektist
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
