Eelmisel aastal Aasta Jazzihelilooja auhinna võitnud Mingo Rajandi jagab mõtteid tunnustamise olulisusest ja mõjust: “Minu meelest on igasugune tunnustamine väga oluline, olgu siis auhinna või lihtsalt kiituse näol. Tore on, kui su tegemisi tähele pannakse, justkui keegi hüüaks natuke kõvema häälega nii, et teised ka kuulevad: "Mulle see sinu asi meeldib, tee aga edasi!" Jazzihelilooja auhind on eriti vajalik, sest jazzi skeenes on palju inimesi, kes ise pidevalt muusikat loovad, aga kes ennast seepärast veel heliloojaks ei pea. Võibolla oleks aeg seda suhtumist muuta? Muusika ei ole seepärast kuidagi vähem väärtuslik, kui seda interpreetide asemel looja ise esitab või kui näiteks keelpillide asemel mängib bänd. Nagu ka ei määra muusika kvaliteeti või väärtust see, et teda kantakse ette väikeses klubis mitte marmorvõlvide all. Kindlasti algab paradigma muutus meist endist. Kui jazzi-inimesed üksteist hindavad ja tunnustavad, siis mõne aasta pärast ei imesta enam keegi, et viljakas muusikakirjutaja, kes on juhuslikult ka jazzmuusik end heliloojaks julgeb kutsuda.”

Aasta Jazzmuusiku auhinnaga tunnustatakse professionaalsemaid eesti kodanikest või residentidest artiste, kes on kolme viimase aasta jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega. Jazziauhinna on aastatel 2007-2020 pälvinud Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Siim Aimla, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Villu Veski, Taavo Remmel, Meelis Vind, Kadri Voorand, Maria Faust, Mart Soo, Mihkel Mälgand, Raul Sööt ja Joel Remmel.

Noore Jazzitalendi auhinnaga tunnustatakse noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustatakse nende ettevõtmisi. Noore Jazzitalendi auhinnale saab esitada kuni 26-aastased andekad muusikud, kes paistavad silma aktiivse ja silmapaistva loomingulise tegevusega. Noore Jazzitalendi auhinna on aastatel 2007-2020 pälvinud Erki Pärnoja, Kadri Voorand, Sofia Rubina, Peedu Kass, Joel Remmel, Kaspar Kalluste, Holger Marjamaa, Kirke Karja, Aleksander Paal, Heikko Remmel, Janno Trump, Lauri Kadalipp, Karmen Rõivassepp ja Marianne Leibur.

Jazziedendaja auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Auhinnale ei saa kandideerida Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu töötajad. Esimese Jazziedendaja auhinna pälvis 2009. aastal Viljandi Kitarrifestivali korraldaja Ain Agan, 2010. aastal pedagoog ning festivalide ja kontsertide korraldaja Narvas Boris Paršin, 2011. aastal Nõmme Jazzi kunstiline juht Toivo Unt, 2012. aastal Viljandi jazzisündmuste korraldaja Aivar Trallmann, 2013. aastal Valter Ojakäär oma panuse eest Eesti jazzi, 2014. aastal Guido Kangur ja Pille Lukin regulaarse kontserttegevuse ja festivali Sõru Jazz korraldamise eest, 2015. aastal kitarrist Tiit Paulus panuse eest jazzmuusika õpetamisse, 2016. aastal Philly Joe’s jazziklubi, mis on saanuks jazzmuusikute ja jazzisõprade meeliskohtumispaigaks, 2017. aastal jazzmuusikute ja muusikasündmuste fotodele jäädvustaja Rene Jakobson, 2018. aastal oma panuse ja tegevuse eest Saue muusikakoolis ning Visioon festivali juures Kristiina Liivik, 2019. aastal sai auhinna Raadio Tallinn ning Maian Kärmas jazzi viimise eest laiema kuulajaskonnani ning 2020. aastal pärjati Eesti vanima traditsiooniga jazzmuusikafestival Tudengijazzi (TUJA).

Viiendat korda antakse välja Aasta Jazzansambli tiitel innustamaks kollektiivide omaloomingut ja kontserttegevust. Auhinnale saab esitada loominguliselt aktiivse kollektiivi, mille koosseis on vähemalt duo ja mis on edukalt tegutsenud vähemalt kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud üks album. 2016. aastal võitis esimese Aasta Jazzansambli tiitli Estonian Voices, 2017. aastal Peedu Kass Momentum, 2018. aastal Kirke Karja Quartet, 2019. aastal JT Conception ning 2020. aastal koosseis Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand.

Aasta Jazzihelilooja auhind tunnustab jazziheliloojaid, kes panustavad meie valdkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd muusikutega nii Eestis kui ka väljapool. Auhinnale on oodatud esitama loominguliselt viljakaid jazziheliloojaid/loomingulisi rühmitusi, kes on viimase kahe aasta jooksul silma paistnud oma heliloominguga ja/või kellelt on tellitud teoseid. Teos peab olema noodistatud ja kontserdil ette kantud. Auhinna on varasemalt pälvinud Kristjan Randalu, Maria Faust ning Mingo Rajandi.

Oma kandidaadid saad esitada siin. Kõigi panustajate vahel loosime kutse kahele Jazziauhindade üleandmisele ning sellele järgnevale kontserdile; samuti Jazzliidu XVII hooaja lõpetamisele 29. mail Tallinnas Vaba Laval. Festival Jazzkaar 2021 põhiprogramm kuulutatakse välja 26. veebruaril.

Jazzkaare tegemistel hoia silma peal kodulehel, Facebookis ja Instagramis. Eesti Jazzliidu käekäigule ela kaasa läbi kodulehe, Facebooki ning Instagrami.