Lauri Hussar: see oli presidendi kõige küpsem kõne, mida kandis empaatia

Vabariigi aastapäeva ajal ja eel peetakse palju kõnesid, aga esimest korda kuulsin ma seda alles presidendi kõnes, kes Juhan Liivi sõnadest tõukudes tõdes, et pärgviirus võtab Eesti rahvalt tubli tüki eakate elutarkust.

Koroonaviirus on meilt röövinud üle poole tuhande inimelu, täna tunneme nendest kohtumistest ja vestlustest puudust. Hetkeks peatumine ja toonela radadele siirdunute üle mõtisklemine andis kammertooni kogu presidendi kõnele, mida iseloomustas just ennekõike keskendumine inimesele ja mitte niipalju riigile või institutsioonidele. Nii tegi president oma kõnes kõigepealt inimestele pai, nukrutses koos nendega ja alles siis võttis ette igihalja küsimuse, kust me tuleme ja kuhu läheme.

Tegu oli Kersti Kaljulaidi viienda aastapäevakõnega ning kindlasti neist kõige küpsemaga.