Kõigepealt läks Kristi appi Saaremaale, mis sai viiruselt mullu kevadel tõsise hoobi. Sügisest saati on ta inimene, kellelt just kõnet ei oodata: ta helistab läbi positiivse koroonaproovi saanute lähikontaktseid ja jagab neile juhiseid, kuidas edasi toimida.

Märtsis elas Kristi kaks nädalat Saaremaal justkui mulli sees: ta aitas Kuressaares kriisistaabi tööd käima lükata ja abistas kohalikku omavalitsust igasuguste muredega. „Mulle on jätnud see sügava emotsiooni,” tõdeb ta. „Ühel hetkel minult küsiti, kas olen nõus minema. Kaks tundi hiljem olin praamil. Emotsionaalselt oli vist tunne, nagu oleks tõsisemas kriisikoldes missioonile läinud.”