Kui riigipea ja tema ümberkaudsed olid teatrimaja ees hümni lõpetanud, kostis kummalise, isegi kõheda kontrastina paarisaja meetri kauguselt EKRE tõrvikurongkäigul osalejate vali, helivõimendusega hümn. Oli alles teise salmi lõpp, justkui oleks meelega alustatud hiljem, et tähelepanu saada, viimasena kõlada. Võimsuselt oli esitus teatriesisest kõvasti üle. President saatis sinnapoole pilgu. Riigi ametlikku pidupäeva oli tuldud meelega segama. See oli kogu päeva kõige intrigeerivam hetk.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega