NÄDAL KOMMENTAARIUMIS | "Keskerakondlase mentaliteet on kolhoosniku oma"
(245)
Seda võib mõista, sest ühiskond on väsinud ja enamik inimesi ootab millal see kõik kiiremini lõppeb. Kuid lisaks pandeemiale pakkus nädal ka teisi uudiseid. Meediakünnise ületas taas Mailis Reps, kuid paraku mitte millegi positiivse, vaid pisisigadustega. Loomulikult pakkus kõneainet Vabariigi aastapäev ja presidendi kõne. Räägiti ka suhetest Venemaaga ja vihakõnest.
Nädal hakkas pihta kriminaalse müsteeriumiga: kuhu kadus haridusministeeriumist kohviaparaat? Agatha Christie novellides pandi kuritööd toime sel viisil, et need tundusid olema võimatud ja kurjategija haihtus õhku. Võimalik, et osava detektiivi puudusel haihtubki haridusministeeriumi kohvimasin Jura lihtsalt õhku. Kommentaatoritel oli muidugi Mailis Repsi näol kahtlusalune olemas, kuid hetkel on veel vara öelda, millega kogu asi lõppeb. Võimalik, et mitte millegagi.
Hundisilma talu sulane:
„Vanasti nõukogude ajal varastati töökohalt, sest oli hirmus defitsiit ja inimesed olid vaesed. Kui Mailis Reps tõepoolest pani toime selle teo, mida talle ette heidetakse, siis tekib küsimus kas Mailis Reps on vaene või ei müüda poes kohvimasinaid? Ilmselt ei ühte ega teist. Järelikult on põhjus muus- mentaliteedis. Nõukaajal öeldi: „kõik ümberringi on kolhoosi oma, kõik on minu oma. Mailis Repsil ja paljudel ta toredatel erakonnakaaslastel (aga mäletate veel Majoneesi-Kundlat, Liisingu-Mihhaili, Takso-Evelyni, Bensiini-Priitu jt.?) on lihtsalt kolhoosniku-mentaliteet. Ja sellise ettevõtte likvidaatori mentaliteediga jõukat ja õitsvat Eestit paraku ei ehita.”
Muidugi:
„Vabanduse leiab alati - jätke Reps rahule, ta on paljulapseline; jätke Savisaar rahule, ta on jalutu; jätke Kracht rahule, ta on ema ja vanaema jne jne. Aga korruptsiooni ei takista ei lapsed ega jala puudumine.”
kui lugeda ÕL-st:
„milline jultumus peab olema, et riigi rahade eest lasta kinni maksta ka terve perekonna väljasõitude hotellitoad, bensiinikulud jms. Kohvimasin on vaid kirss suure tordi peal. Kas tualettpaberit ka tassiti koju?”
Teisipäev, 23.02
Tegelikult on ju isegi hea, et Eesti saab osa läänelikust diskursusest, millest ajaloolistel põhjustel enam kui pool sajandit pidime eemal olema ning, et ka meil räägitakse samadest asjadest nagu New Yorkis või Londonis. Kuid mõistagi oleme me samade teemade puhul ka samade probleemide ees. Kas võitlus nn. vihakõne vastu toob kaasa individuaalsete vabaduste allasurumise? Ajakirjanik ning poliitik Tiina Kangro oma arvamusloos „Las jäävad meile alles vahitornid” selle eest hoiatab. Ka kommenteerijatele vihakõne-seadus ei meeldi.
lemmingu-ints:
„Magna Carta oli vanasti parunite privileeg. Seda ei tühistatud, vaid seda laiendati ülejäänud elanikkonnale. Selle tühistamise korral oleks Inglismaa samasugune nagu täna Venemaa
Individualism, ratsionaalne mõtlemine ja iseseisvus olid 19. sajandi valge mehe privileegid. Kuid naised ei saanud õigusi, kaotades meeste individualismi ja iseseisvust, vaid hoopis tänu sellele, et nad ise iseseisvusid.
Üheski inimühiskonnas ei jagatud individuaalset majanduslikku kasu ranges vastavuses üksikisiku voorustega. Kuid isegi ebaõiglase ühiskonna puudused on palju väiksemad kui utoopia puudused, mida infantiilsed sotsialistid tahavad praegu üles ehitada. Neid vabadusi, mis läänemaailm on viimase kolme sajandiga kätte võidelnud tuleks laiendada mujale, mitte üritada kärpida ja maha suruda.”
pedro:
„Vihakõne kriminaliseerimise mõte on hea ja õilis ... asjaolud, miks seda läbi surutakse seevastu erakordselt kõhedustekitavad. Põhimõttelised on see täiesti tarbetu seadus, lihtsalt poliitiline pealvooluhägu, mis kirjutatakse ette ei tea kust ja tont teab kelle poolt. Kogu see jutt on juba teistes seadustes olemas. See on nt sama, kui kehtib niigi surmanuhtlus, siis surume läbi veel ühe surmanuhtlusseaduse, seekord koos öökimaajava moraalijutlusega kauba peale.
See on otstarbe küsimus, see-selleks. Kuid mis Tõekomisjon hakkab otsustama mis on vihakõne, mis ületab inimese põhivabadust - sõnavabadust (piisab ühest kohtupretsedendist, et asi jaburaks kätte lasta). Kui on olemas 0,01% võimalust, et seda seadust hakatakse ära kasutama poliitiliste-, ideoloogiliste või mis iganes vaenlaste vastu omakasupüüdlikult, tuleks see seadus kiiresti panni alla panna. Mind ei tee ärevaks Mart Helme, mulle ehk ei meeldi tema sõnakasutus, kuid mis siis, puhtalt minu probleem. Mina kardan "euroopalikke väärtusi" ehk sallimatust sallimatuse vastu. See on sõge ja skisofreeniline ideoloogia. Ma ei annaks punast krossigi oma elunatukese eest, kui selle üle peaks hakkama otsustama näiteks Lobjakas.”
Kolmapäev, 24.02
Läinud nädala kesknädalal kui Eestis peeti Vabariigi aastapäeva, tuli nädala kõige põnevam välisuudis: Amnesty International võttis peale laiemale üldsusele seni tundmatu vene vasakpoolse aktivisti, USA-s elava vene multimiljonäri tütre ning Russia Today kaastöötaja Katja Kazbeki kaebuseid vangistatud opositsiooniliidrilt Aleksei Navalnõilt meelsusvangi staatuse. Põhjuseks Navalnõi ksenofoobsed ja rassistlikud väljaütlemised nullindatest. Kommentaariumus leidis selle kohta erinevaid arvamusi.
Lääne kasutud idioodid:
„Iseenesest see ei saa päris üllatusena tulla. Viimased nädalad on Kreml aktiivselt võidelnud Navalnõiga rääkides, et tegu fašisti ja natsionalistiga, kes saadab lapsi ning noori mõttetult kumminuiade alla ning mingit muutust nende protestidega nagunii ei saavutata. Selge, et tänases läänes langeb viljakale pinnale jutt, et tegemist on natsi, rassisti ning ksenofoobiga. Sellega üritatakse ennetada Bideni administratsiooni vastumeetmeid Navalnõi ja tema toetajate represseerimisele Venemaal.
Tuleb mõista, et osa rahvusvahelisest vasakpoolsusest on Putin liitlane, kelles nähakse võitlejat „Ameerika imperialismi ja neokolonialismi vastu” ühes Nicolas Maduro ja Xi Jinpingiga. Nendele ei lähe mõistagi korda ei Navalnõi, nälgiv Venezuela rahvas ega Hiina uiguuride saatus. Navalnõi meeldiks vasakpoolsetele kui võitleks transgenderite või LGBT eest, mitte oma maa korrumpeerunud eliidi vastu, kelles skisofreenilise vasakpoolsuse esindaja näeb vastukaalu „lääne imperialismile”.”
zyx:
„See, et Navalnõi vaated on sarnased Žirinovskile, ainult sõnavara on viisakam, pole olnud kellegi jaoks, kes on viitsinud vähegi huvi tunda, kättesaamatu informatsioon. Ju siis Eesti välisministeerium pole huvi tundnud.”
aivai:
„Täna Skabeleva saates oli telesild Yana Toomiga, kes teatas, et tema teatas Navalnõi 15 aasta taguse Navalnõi suhtumisest migrantidesse, millest eriti rootslased olevat olnud šokis - nii teatas Toom. Selle tõttu polevat Navalnõi enam nö süümevang.... Intervjuus ta rahustas Skabelevat, et sanktsioonid on pehmed, et gaasitoru ehitatakse lõpuni jne jne. Kas ma olen midagi märkamata jätnud - kas Toom on europarlamendis ikka Eesti poolt saadetud või Venemaa poolt?”
Neljapäev, 25.02
Uue valitsuse tulekuga on vargsi hakanud piirilepingust Venemaaga hakanud rääkima nii peaminister Kallas kui ka president Kaljulaid. Neljapäevases EPL-is avaldasid oma arvamust suhete kohta Venemaaga Tartu Ülikooli Skytte instituudi professorid Stefano Braghiroli ja Andrei Makarõtšev („Eesti saab tugevamaks, kui leiab tasakaalu Brüsseli, Moskva ja Helsingi vahel”). Nagu ikka, arvati selle kohta kommentaariumis nii ja naa.
professor Celentano tuftoloogia kateedrist:
„Põhimõtteliselt soovitavad lugupeetud professorid võtta Soomest eeskuju. Aga kuidas on võimalik sõbrustada sellega kes ise ei taha sinuga sõbrustada? Soome ning Eesti olukord on ajalooliselt hoopis teine, Soomes pole kunagi olnud vene keelt ja kuni 1990ndateni palju venekeelseid, Soome suurvürstiriiki sidus Venemaaga ainult personaalunioon valitseja kaudu, keda Helsingis esindas kindralkuberner. Targad välismaised professorihärrad võiksid esmalt endale selgeks teha selle miks pole Eesti Soome ja vastupidi.
Vaadaku esiteks milliste riikidega Venemaa sõbrustab: Valgevene, Põhja-Korea, Haftari Liibüa, Assadi Süüria. Ja tulgu siis veel rääkima, et Eesti saab midagi ära teha selles osas. Kaja Kallas ega Jüri Ratas ega Kaljulaid ei oska asju ajada nagu Putini-Venemaale meeldiks, Putinile meeldiks, et ta tuleks nagu Gaddafi juurde, poeks telki, jooks teed, lepiks kokku altkäemaksudes ja kickbackides ning lendaks Moskvasse tagasi. Eesti ja teiste normaalsete riikide juhtidega nõnda asju ei ole võimalik ajada ning sellepärast ei tulegi meil Putini-Venemaaga sõbrustamisest midagi välja.”
lugeja:
„Autorid elavad utoopias. Ei ole enam ammu Eesti asi, kuidas tegutseda Moskva suunal, sest selle suuna määrab ära Brüssel. Ega ka praegune Soome valitsus aja Soome-Vene suhteid, vaid EL-Vene suhteid. Nali? Mitte sugugi. Soome välisministri Haavisto hiljutine visiit Venemaale, täpsemalt pressikonverentsil öeldu, näitas ilusti ära kui ta vastuseks Lavrovile ütles, et ta esindab EL-i (aga mitte Soomet). Meil ei ole riigimehelikkust poliitikute seas, sest riiki tema klassikalises mõistes ju ei ole. Kui aga riiki ei ole, siis ei ole ka riigimehi. Ungari ja Poola juhid ajavad oma riigi asju, ja kas see paljudele meeldib? Ei. Aga neile on tähtsam eelkõige oma riigi huvid, alles siis eurokolhoosi omad niivõrd kuivõrd. Lihtsalt algsest ühtsest majandushuvide liidust on saanud midagi muud, mis ei vasta enam paljude riikide huvidele.”
Reede, 26.02
Vabariigi aastapäev oli sel kolmapäval kui ainest mõtisklusteks jätkus mitmeks päevaks. Iseseisvuspäeva kontserdil Paides näidati klippi Juri Lotmani mõtisklusega sellest kuidas erinevus rikastab. Järgnesid arutelud kuidas ja millises kontekstis seda mõista, sõna sai ka Juri Lotmani poliitikust ja semiootikust poeg Mihhail („KOMMENTAAR | Mihhail Lotman: absoluutne eristamatus valitseb surmavallas. Mida tähendas Juri Lotmani sõnum aastapäeva kontserdil”). Mõtiskleti ka kommentaariumis.
Mõtteid pussihäti alt:
„Loomulikult rikastab! Fakt on see, et postindustriaalses ühiskonnas aitab rahvusvaheline kogemus ja seksuaalse vabaduse sallimine kaasa ettevõtluse õitsengule, loovuse innovatsioonile. Inimene, kes on võimeline aktsepteerima Teist kogu oma erinevuses, on võimeline aktsepteerima uut äriideed või finantseerima riskantset startupi.
Homofoobia kasv võimuesindajate seas ja eesti ühiskonnas peegeldab ühiskonna segadust postindustriaalse maailma keerukuse ees, kontrollimatut inim- ja infovoogude ruumi, suutmatust aktsepteerida ja töödelda seda keerukust sotsiaalseteks ja turutehnoloogiateks, avaliku halduse meetoditeks.
Kuid peame mõistma seda, et koos paranoia kasvuga kaotame konkurentsivõime. Suletud süsteemid ei ole enam võimelised keerulisi otsuseid vastu võtma ja globaalsed vood mõjutavad neid veelgi tugevamalt, nad ei suuda enam neid kontrollida, tõrjudes end ise perifeeriasse. Selle pärast oleks ideoloogilise lähenemise asemel targem pragmaatiline lähenemine.”
ehhjah:
„Professor Lotmani erinevus oli väga erinev sellest, mida mõistetakse läänemaades, kus hurraaga võetakse vastu erinevatest kaugetest maadest kokkusõitnud põhjakihi jutumärkides kultuur ja primitiivreligioon. Seda põlgas ta kogu südamest iga rahva juures. Tema jaoks oli rikastav KÕRGKULTUUR, aadelkond, intelligents. Mäletan siiani, kuidas ta rääkis põlglikult, kuidas lihtrahvas valib endale naist voodiröömude alusel, kõrgseltskond vaatab aga, milline naisterahvas sobiks tema laste emaks. Samas võtmes oli kogu tema ETV-s omal ajal räägitu. Imelugu, et see tollaseid võimureid välja ei vihastanud.”
