Teistmoodi kalender Tallinna kirjaliku esmamainimise 485. aastapäevaks
(7)
Alustada võiks Britney Spearsi parafraseerimisega:”Oops! Ta tegi seda jälle!” Tegijaks on Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu kunstiajaloolasest näituste ja teaduskommunikatsiooni juht Harry Liivrand. Nimelt on Liivrand raamatukogu all välja lasknud juba viienda kalendri, kõik nendest on lähtunud mingitest tähtpäevadest. 2021. aasta suur eesti- ja saksakeelne seinakalender on pühendatud nime "Tallinn" kirjaliku esmamainimise 485. aastapäevale. Nimelt, 1536. aastal kirjutati sõna "Tallinn" esmakordselt Tallinna eestlastest kodanike eestikeelsesse truudusevandesse Liivi ordumeistrile ehk maaisandale (saksakeelses tekstis on linna nimeks Reval). Seda haruldast dokumenti hoitakse Tallinna Linnaarhiivis. Tähtpäeva tähistab Akadeemiline Raamatukogu 19. sajandi Tallinna vaategraafika tutvustamisega baltika osakonna kunstikogust.
Seda kõike on selgitatud ka Liivranna essees, mis on kalendri siseküljel. Kalender sisaldab 13 litotehnikas Tallinna vaadet, autoreiks 19. sajandi tuntud baltisaksa graafikud Lorenz Heinrich Petersen, Theodor Gehlhaar ja Friedrich Nikolai Russow. Põnevaks teeb asja see, et kõik lehed on pärit raamatukogu kogust. 2021 aasta kalendriga on tehtud kõvasti sisulist tööd ning koostaja on suutnud tuvastada kahe raamatukogu baltika osakonna senini autorita arvele võetud baltisaksa graafilist lehte konkreetsetele kunstnikele - Isidore Laurent Deroy „Tallinna vaade suhkruvabrikuga“ (1832-1833) (detsembrikuu pilt) ning Wilhelm Riefstahl „Tallinna vaade“ (1858) (kalendri kaanepilt).
Harry Liivrand on tuntud germanofiil, kel on oma soft spot baltisaksa kultuuri suhtes. Sellepärast on kaks viimast kalendrit olnud nii eesti kui ka saksa keeles (varasemad eesti ja inglise keeles), et rõhutada baltika kogude saksakeele kesksust ja rahvusvahelist koostööd eelkõige saksakeelsete maadega. Ka on Liivrand juba aastaid vedanud August von Kotzebue konverentsi korraldamist, mis toimub vaheldumisi Tallinnas ja Berliinis.
Kui nüüd kalendri enda juurde minna, siis on see väärikas seinakaunistus. Nagu on öeldud kalendriga kaasaskäivas essees, siis siin avalikkuse ette toodud kunstnikud “pole küll esimese järgu meistrid, ... kuid nende kultuurilooming vahendab meile kas tänaseks kadunud või muutunud linnapilti ja maastikku 150 aasta eest” Tallinn oli sel ajal mereäärne kuurortlinn ning supelsakste idüllilist keskkonda nii linna sees kui ümber jäädvustati litograafias. Pildid ongi omaette äraaimamise mäng. Näiteks veebruari foto on vaade Pika Hermanni tornile, mille ees on hooldatud park ja liivatatud ratsutamistee. Märtsis on seinal vaade praeguse Kalamaja kandist Toompea poole, eesplaanil hooldatud põllud ja romantiline agraarmiljöö talupoegadega. Tol ajal oligi talupoegade romantiseerimine moes. Sestap on kalendrisse leidnud ka pilt talupoegadest pankranniku all paadis võrke korrastamas. Tallinna lüürilist idülli illustreerib väga kenasti ka pilt 150 aasta tagusest Kadriorust. See meenutab pigem USA lõunaosariikide plantaasi kui seda korrastatud muuseumitega pikitud roheala, mis seal tänapäeval on. Keila joa pilt on huvitav, selle kujutuse järgi oli kosk kitsam. Augustit kaunistavad Pirita kloostri varemed näivad aga täiesti üksikuna seisvat taamal mere ääres, kusjuures eesplaanil on mingi härrasmaja rõdu või vaatplatvorm.
Kalendri piltide valik on suurepärane, need on nii kujundlikud, et viivad vaataja päriselt minevikku sisse. Võib-olla ongi siin põhjus selles, et piltide autorid polnud “esimese järgu meistrid” ning nad ei suutnud või ei tahtnu luua selliseid filigraansuseni viimistletud maastikupilte, nagu tol ajal ikka tehti.
Kalendri lõpetab saksakeelne tõlge Liivranna esseest, mille tegi Silvi Wiezer Berliinist. Olustikuline värvigamma ning pildipaigutus tuleb kujundajalt Rene Haljasmäelt. Kõike kokku võttes peab ütlema, et nime "Tallinn" kirjaliku esmamainimise 485. aastapäevale pühendatud kalender on üks teistmoodi kalender. Ta erineb oma olemuselt ja kujunduselt nii odavatest kui ka ääretult loominguliselt kokkupandud kalendritest, mida siinmaal võimalik saada on. Juba selle pärast võiks 2021 aastal seinale riputada selle ilusa ja huvitava teose.
