Jevgeni Zolotkot peetakse üheks tänapäeva omanäolisemaks ja tugevama käekirjaga Eesti kunstnikuks. Teda iseloomustatakse kui loojat, kes uurib „verbaalse ja ainelise materjali vahekorda” ja „ühise teadvuse eelset minevikku”. Selliseid metafüüsilisi konstruktsioone ongi võib-olla parem kirjeldada visuaalselt kui sõnades. Aga kunstniku lahkel loal teeme seda siiski.