JUHTKIRI | Kiik ja Jesse, vahetage käiku

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik taotleb Euroopa Liidu tervisevolinikult võimalust saada Eesti Pfizeri/BioNTechi vaktsiiniosa kokkulepitust kiiremini kätte. Tubli, lõpuks ometi üks väike „kastist välja” astuv samm. Ent neid peab Kiik vaktsiiniasjus veel tegema, et oma ansiplikult kuulikindlale olekule rohkem sisu anda ja ühtlasi panna Eesti nakatumiskõver jäädavalt langema.

Ministrile ja asja liiga bürokraatlikult ajavatele riigiametnikele võiks inspiratsiooni anda Eesti saastekvootide müügi edu 2010-ndate alguses. Toona tõi edu julge pealehakkamine – ei tembeldatud ettevõtmist kohe perspektiivituks, kui pakkumine ületas nõudlust kümneid kordi – ja erasektorist kvooditurgu tundvate inimeste palkamine.

Kiik ja sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse peavad „nii nagu ikka” suhtumisest loobuma kahel rindel. Üks puudutab vaktsiini juurde hankimist. EL-i ühishanke leppega vastuollu minemata saaks vaktsiine praegu n-ö kõrvalt hankida Venemaa ja Hiina tootjatelt, keda see lepe ei hõlma. Aga küllap saaks „terviseinfo vaktsiini vastu” tüüpi kokkuleppeid juriidiliselt korrektselt sõlmida ka EL-i ühishanke tarnijatega. See ei pea olema rehepaplus, sest viiruse mutatsioonide tõttu vajavad vaktsiiniarendajad vaktsiini toimivuse kohta kiiret tagasisidet. Eesti saaks tänu e-tervise süsteemile ja geenivaramule seda paremini pakkuda kui enamik riike.

Riigiametnikud pole vaktsineerimise sujumise nimel rutiinist loobunud. Niimoodi 70–90% tasemeni ei jõua.

Teisel, vaktsineerimisrindel on sotsiaalministeeriumil samuti vaja suhtumist muuta. Nagu tänasest lehest lugeda saate, saabub AstraZeneca vaktsiini isegi praegu Eestisse rohkem, kui suudetakse ära süstida. Tavalise lähenemisega jõuti näiteks gripi vastu vaktsineerides eelmisel hooajal kõigest 10%-ni elanikest. Koroona vastu vaktsineerimist soodustab see, et erinevalt gripivaktsiinist on see tasuta ja inimeste hirm suurem, kuid 70–90% elanike vaktsineerituseni jõudmiseks ei piisa ka sellest.

Riigiametnikud pole vaktsineerimise sujumise nimel rutiinist loobunud. Seda tõendab ilmekalt meie tänase lehe teine lugu: andmekaitse inspektsioon kaitseb nii kiivalt inimeste andmeid, et vaktsineerimist ei saa efektiivselt korraldada. On absurdne, et ühest küljest on riik valmis rakendama drastilisi meetmeid piirangute jõustamiseks, aga teisalt takerdutakse mingitesse juriidilistesse nüanssidesse, kui on vaja riigi andmebaasid vaktsineerimisnimekirjade koostamiseks ja tõhusaks teavitamiseks tööle panna.