“Ajakirjanikele meeldib vahel eri omadussõnadega liialdada, kuid Jevgeni Prigožini kohta öelda kurikuulus ei ole kindlasti mingisugune liialdus,” ütleb Roonemaa. “Tema FBI tagaotsimiskuulutuse puhul on huvitav, et Prigožin on väidetavasti kuidagi Eestiga seotud. Mis see seos on, nad ei ava.”

Eesti Päevaleht kajastas, kuidas Vladimir Putinile lähedane oligarh Prigožin paistab läbi variorganisatsioonide korraldavat rahvusvahelisi konverentse, kuhu on korraldajatel õnnestunud kohale meelitada olulisi kõneisikuid Baltikumist ja Saksamaalt.

“Kui meil on tavaliselt kohalikud infooperatsioonid mingisugused põlveotsas tehtud initsiatiivikesed, siis see on üks üle pika aja professionaalsemaid infooperatsioone, mis meie kandis läbi viidud,” selgitab Roonemaa.

Jaanuaris toimunud konverentsil pidasid ettekande näiteks Läti seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja mitu Saksamaa Bundestagi liiget. Eestit esindas keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusberg, kes kõneles ringmajandusest.

Pealtnäha polnud üritusel Kremli huvidega pistmist. Seega ei osanud riigiametnikud midagi kahtlustada.

“Pealtnäha on tegu täitsa süütu konverentsiga. Vaatasin seal mitmeid kõnesid. Oleme ausad, üsna igav konverents oli. Ei käidud mingisuguseid salapäraseid Kremli jutupunkte välja,” selgitab Roonemaa.

See oli teadlik valik.

“Eesmärk oli suhtevõrgustiku loomine. Meie andmetel on moodustatud juba umbes 250 inimesest koosnev võrgustik, kellest hulk inimesi on sellega seotud pahaaimamatult.”

Roonemaa selgitab, et see oli esimene üritus mitmest. Kui praegu räägitakse rohemajandusest, jõutakse peagi võibolla Venemaa rahvusvaheliste õiguste, energeetika ja muu sellise juurde, mis Kremli huvisid juba lähemalt puudutab.

“Tegelikult tunnistas asjaga seotud allikas otseselt meie partneritele Dossieri keskuses, et seda operatsiooni tehakse, kuna Balti riikidele on neil senimaani olnud keeruline ligi pääseda, et siin ollakse ettevaatlikud,” ütleb Roonemaa.

Ajakirjanikud loodavad, et kuna uurimine avaldati rahvusvaheliselt nii Saksamaal, USA-s ja Baltikumi riikides, tõmbab see ehk infooperaatsioonile kriipsu peale.

Maskikohustus ja tema propagandapotentsiaal

Maskikonflikt kaubamajas oli ideaalne propgandavahend sotsiaalmeedias.

Maskikohustus on kehtestatud juba novembrist, kuid senimaani pole seda otseselt jõustatud ning pigem on loodetud inimeste mõistmisele.

Kuna juba kohustuse algusest saati on jäänud kõlama väited, et tegemist on vaid “rangelt soovitusliku” meetmega, ei ole kõik seda kuulda võtnud.

“Osale ühiskonnast on endiselt täpselt raske aru saada, mis see kohustus üldse endast kujutab,” ütleb Roonemaa. “Sellise ebaselguse käigus on väga lihtne provotseerida ja konflikte tekitada.”

Kui terendama hakkas kaubanduskeskuste sulgemine, hakkasid kaubamajad justkui järsku maskikohustust äärmiselt tõsiselt võtma. Sel nädalal leidis kajastust juhtum, kus 34-aastane mees läks Rocca al Mare keskuses turvameestega kähmlema pärast seda, kui viimased nõudsid temalt maski kandmist.

Videokaadrid juhtumist läksid sotsiaalmeedias viraalseks, kogudes sadu tuhandeid vaatamisi.

“Minu sotsiaalmeediasse jõudsid kaadrid, mis algavad sellega, kuidas mehele lastakse näkku gaasi, ta üritab ära joosta ning murtakse maha ja kõige tipuks annab mingi suvaline tüüp talle veel lõuga,” räägib Laine.

Kuna kontekst on videost välja jäänud, sai see ideaalseks propgandarelvaks, ühendades omavahel vandenõuteoreetikud, valitsuskriitikud ja Kremli-meelsed (isik rääkis vene keelt ja selle baasilt oli võimalik levitada narratiivi, kuidas venelasi kiusatakse).

“Politsei kirjeldus oli väga vastuoluline sellega, mida videos nägime. See vastuolu võimaldas aga luua usaldamatust,” kirjeldab Laine “Ja need kaadrid läksid levima ka sellistes gruppides, kus need erinevad ühiskonnagrupid justkui omavahel põimuvad. Justkui mingisugune veider lõimumine Kremli-meelsete ja vandenõuteoreetikute vahel.”