“Minu käes on 700-leheline raport Covid-vaktsiini patsientide kõrvaltoimedest,” kuulutas ta mitmes videopostituses kümnetele tuhandetele Facebooki kasutajale, jättes mulje tohutust paljastusest, mis tema enda ja teiste vaktsiiniskeptikute tõekspidamisi kinnitavad.

“See on raport, mis kinnitab, kuidas vaktsiin mõjub patsiendile,” kostab ta. “Pärast vaktsiini on surm,” väidab ta veendunult.

Need väited on tugevalt eksitavad ja kohati täiesti valed.

Tabel, mida autor kirjeldab, on tõepoolest olemas, kuid ei kirjelda kinnitatud vaktsiini kõrvalnähte ega surmasid. Senikaua kuni ei ole kinnitatud, et need surmad on vaktsiiniga seotud, ei ole alust seda ka väita, sest senised uuringud on need seosed tihti ümber lükanud. Kuid kontrollida tuleb alati, mistõttu nad ära ka märgitakse.

Kui vaktsiin annab supervõimed

Raport, millest jutt, on avalikult leitav USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) andmebaas VAERS. Tõepoolest võib sellest andmebaasist leida väiteid COVID-vaktsiini järgsetest surmadest ja väidetavatest kõrvalmõjudest.

VAERS on aga andmebaas, mida ei eelkontrollita. See andmebaas koondab kodanike endi teatisi vaktsiinide kõrvaltoimetest. Ehk juhtumid, mis sinna jõuavad, ei ole kinnitatud, ei pruugi paika pidada ning kui peavadki, ei pruugi olla vaktsiinidega seotud.

2004. aastal näitlikustas seda anestesioloog James Laidler, kes teatas läbi andmebaasi, et temast sai gripivaktsiini manustamise järgselt supervõimetega Marveli koomiksitegelane Uskumatu Hulk. Selline teade läks ka andmebaasi üles.

Et vaktsiinivastased kasutavad seda andmebaasi tõendina COVID-vaktsiini surmavast mõjust, on märganud arvukalt faktikontrolle ka rahvusvahelises meedias, näiteks Reuters või fullfact.org.

Mõlemad faktikontrolli portaalid jõuavad meiega sarnasele järeldusele: VAERS ei kajasta vaktsiini kinnitatud kõrvaltoimeid ja surmasid, vaid seal nimekirjas leiduvad juhtumid on kontrollimata.

Hoiatab ka VAERS-i koduleht mitmes kohas: „Aruanded võivad sisaldada puudulikku, ebatäpset, juhuslikku, kontrollimatut teavet” ning “sündmuste lisamine VAERS-i andmetesse ei tähenda põhjuslikku seost”.

Kui sealne info ei pruugi tõele vastata või suisa eksitab inimesi, miks seda siis üldse avaldada?

Suurbritannias on teada antud enam kui 140 vaktsiinijärgsest surmast. Mitte ühelgi juhul pole veel leidnud kinnitust, et vaktsiin mängis surmas rolli. Kuid neid ometi kajastatakse.

“Arvestades COVID-19 immuniseerimisprogrammi tohutut ulatust ja paljude miljonite vaktsiiniannuste manustamist suhteliselt lühikese aja jooksul, peab valvsus olema pidev, ennetav ja võimalikult reaalajas,” kirjeldab Suurbritannias vaktsiini kõrvalmõjusid kaardistav valitsusasutus MHRA.

Vastus on sama ka Eestis, kus avaldatakse igal nädalal väidetavate kõrvaltoimete ülevaadet, kuigi nende seostes vaktsiinidega sada protsenti kindel olla ei saa (samas võivad olla kõrvaltoimed hoopis ka alakajastatud).

“Eesmärk on eelkõige läbipaistvus. Kuna vaktsineerimise suhtes on skeptitsismi palju, siis toome tõesti välja kõik juhtumid, kus arstid või kodanikud pidasid tarvilikuks meid mõnest vaktsiini kõrvaltoimest teavitada,” selgitab ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

See võimaldab ka paremini fokusseerida uuringuid ja monitoorida olukorda. Kui teatud kõrvalmõjud hakkavad sellistes andmebaasidest väga palju korduma, tasub neil silma peal hoida.

“Hinnaalandust ei tee me selle info kogumisele ühegi teatise puhul. Teistpidi jällegi on väga vähe neid juhtumeid, kus saab ilma kahtluseta kinnitada, et saadetud teatis on päris kindlasti seotud ravimiga. Seda põhjusel, et juhuslikku ajalist kokkulangevust ei saa üksikjuhtumi puhul enamasti välistada,” räägib Laius.

Ajaline kokkulangevus üksi (surm saabus ajaliselt vaktsiini manustamise järel) ei saa olla tõend vaktsiini mõjude kohta.

Kui me selliseid tabeleid siis sada protsenti uskuda ei saa, siis mida me uskuda saame?

Kõige objektiivsema pildi sagedastest kõrvaltoimetest saame siiski kliinilistest uuringutest, kus on kaks võrreldavat uuritavate rühma. Kui ühes neist rühmadest tekib mõnda kõrvaltoimet statistiliselt oluliselt sagedamini kui teises, siis võime olla üsna veendunud, et tegemist on ravimi kõrvaltoimega,” selgitab Ott Laius.

Kliinilised uuringud on näidanud, et COVID-vaktsiine ei ole põhjust karta, kuigi esineb teatud kõrvalmõjusid nagu valu, süstimiskoha punetus, peavalud, väsimus või palavik. Neid kõrvaltoimeid paistavad kinnitavad ka näiteks Eesti õpetajad, kes on pidanud minema vaktsiini manustamise järel isegi haiguslehele.

Kuid surmajuhtumeid, mis oleks seotud Pfizeri või AstraZeneca vaktsiiniga, pole kliinilised uuringud tuvastanud.

Pfizeri vaktsiinikatses osales 44 000 inimest, suri kuus inimest, kellest neli olid platseebo-grupis (nemad ei saanudki vaktsiini) ja kaks vaktsiini saajate seas. Surmad olid vastavuses tavapärase suremusega populatsioonis ning kahe nimetatud surma seoseid vaktsiiniga ei tuvastatud.

AstraZeneca kliinilise uuringus osales 23 488 inimest ja suri kokku neli. Surma põhjusteks autoõnnetus, tapmine, kopsupõletik ja trauma nüri esemega löögi tagajärjel.

31-aastase mehe surm: liiga vara, et teada põhjuseid

Nüüd vaktsineeritakse miljoneid inimesi. On loogiline, et surmajuhtumeid tekib rohkem kui kajastus senistes uuringutes. Lisaks alustati vaktsineerimisprogrammi eelkõige riskirühmades, mis tähendabki, et vaktsineeritute tervis võib olla keskmisest haavatavam, mistõttu on neis gruppides loomulik suremus suurem kui keskmisel populatsioonil.

Seega on kajastuvad vaktsiinijärgsed surmajuhtumid lõviosas loogiline ja normaalne asjade kulg.

Kui aga hukkus arusaamatul moel noor inimene, kes riskirühma justkui ei kuulu? Kas on võimalik, et vaktsiinist tingitud kõrvalmõjud viisid 31-aastase Eesti mehe surmani?

Me lihtsalt ei tohi ega saa seda automaatselt välistada ning seepärast sellised juhtumid ära ka märgitakse.

Kes seetõttu vaktsineerimises kahtlema on hakanud, neil tasub ära oodata, kuni ravimiamet surma põhjuse välja selgitab. Praegu pole kajastatud infot, mis otsest seost vaktsiiniga kinnitaks või ümber lükkaks.

“On liiga vähe andmeid, et hinnata, kas vaktsiinil võib olla seos terviserikke ja surmaga,” ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla eile.

“Me ei tea tema kaasuvaid haigusi, me ei tea tegelikult seda, mis on otseselt surma põhjus, me ei tea seda, mis ravi ta sai, me ei tea, kui kaua tal kestsid need kõrvaltoimed. Nii et tegelikult võib siin olla niivõrd palju muid põhjusi, enne kui hakata mõtlema, kas see võib olla vaktsiin,” rääkis Uusküla ERR-ile.

Otsus

Kuna antud sotsiaalmeediavideos räägib autor kindlas kõneviisis, kuidas tema käsutuses olev tabel kinnitab vaktsiinide surmavat ohtu, on tegu vähemalt eksitava informatsiooniga kui mitte täieliku valega.

Peab paika, et VAERS tabel on olemas ja sinna on sisestatud informatsiooni väidetavatest vaktsiinijärgsetest juhtumitest, kuid see ei tähenda, et neid andmeid saab automaatselt lugeda kinnitatud kõrvalmõjudeks/surmadeks vaktsiini tagajärjel.

Samuti sisaldab video autori jutt veelgi hulgaliselt valeväiteid, nagu näiteks “pandeemia on väljamõeldis”.

Tegemist on eksitava informatsiooniga, mille märgime Facebookis ka vastavalt.

Kas vaktsiin põhjustab maohammustusi ja välgutabamusi?
Moderna vaktsiiniuuringus
. See ei tähenda, et vaktsiin välguga pihtasaamise tõenäosust suurendaks.


Faktikontrollide käigus oleme märganud käekirja, et uuringutes kajastatud vaktsiinijärgsete surmade valestitõlgendamine on üleüldse peamine põhjus, miks valeinfo vaktsiinide kohta levib.


Nii viitavad vaktsiinivastased tihti ise uuringutele, kus on loetletud vaktsiinijärgsed juhtumid, lugedes seda justkui tõendiks vaktsiinide ohtlikkuse kohta.

Siiski näib suisa pahatahtliku eksitamisena, et samast uuringust ei tsiteerita seda osa, miks inimesed näiteks tegelikult hukkusid.

Nii on vaktsiinivastased süüdistanud vaktsiine ka olukorras, kus surma on põhjustanud näiteks uppumine või maohammustus
Mõned ilmekamad näited eelmistest faktikontrollidest (näiteks):

  • ..."Eriti arusaamatuks jääb vastavas blogipostituses väide, justkui Gatesi fondi rahastatud malaariavaktsiin oleks tapnud 151 imikut. Kui rakendada funktsionaalse lugemise oskust, on viidatud teadustöös kirjas, et 15 460 kontrollgrupis olnud lapse seast suri 151. Pooled neist said malaariavaktsiini, pooled ei saanud. Järelikult polnud imikute surmade ja malaariavaktsiini vahel seost. Lisaks on võimalik samast teadustööst leida iga konkreetse surma põhjus, uppumisest tuberkuloosi ja peatraumani välja, mis ükski ilmselgelt ei ole seotud vaktsineerimisega. Samuti tõdetakse konkreetses uuringus, et malaaria ärahoidmisel oli vaktsiinil selge positiivne mõju."
  • ..."Probleem sai alguse siis, kui kohalikud ajalehed teatasid mitmest vaktsineerimisega seotud surmast. 2009. aasta oktoobris kutsus kogukonna organisatsioonide ja terviseaktivistide koalitsioon projekti peatama. Tervishoiuministrile saadetud kirjas ütlesid aktivistid, et lisaks surmajuhtumitele, on üle 120 tüdruku kannatanud kõrvalnähtude all, nt epilepsiahood. 2011. aasta veebruaris teatas töörühm, et seoseid programmi ja surmade vahel pole. Üks tüdruk uppus. Insektitsiidimürgitus tappis veel kaks inimest. Kahel teisel oli raske malaaria. Ühte hammustas mürgine madu ja üks suri haigusest, mida arstide sõnul ei saa HPV-ga seostada. Seega on väide seitsmest HPV vaktsiinidest põhjustatud surmast Indias ametlikult ümber lükatud."