Pelgalt tänitamine, et nad liiguvad liiga palju ringi, jälgivad valesid infokanaleid ja on teistsuguse ohutunnetusega, eriti ei aita. Riigikantselei koroonauuringus ütles kuu aja eest 59% eesti rahvusest vastajaid, et nende tööülesanded ei võimalda kaugtööd, muust rahvusest vastajatest ütles seda 79%. Kirde-Eestis oli neid samuti 79%, kontoritöö-Mekas Tallinnas ainult 60%. On tähelepanuväärne, et ainult 2% vastajaid ütles, et tema tööülesanded küll võimaldaksid kaugtööd, aga tööandja mitte. Mõningal määral on reservi selles, kui suur osa töönädalast kaugtööl ollakse, aga üldiselt paistab, et „kontoris sündinud” võtetega ei saa töiseid kontakte praegusest palju rohkem vähendada. Tuleb tähelepanu pöörata ka sinikraedele ja nende töö eripärale.

Kaugtöö abiga ei saa kontakte praegusest palju rohkem vähendada. Tuleb pöörata tähelepanu sinikraedele ja nende töö eripärale.

Üht-teist saab sinikraedegi puhul ära teha töö organiseerimisega – tagada, et töötajad, kes ei pea tööülesannete tõttu kokku puutuma, seda töö ajal ei teeks; sättida töövahetusi, nii et nende koosseisud muutuksid võimalikult vähe. Hoogsamalt mõeldes: äkki pakuks töötajatele võimalust tellida perele toidupakk töö juurde või koju, et nad ei peaks pärast tööd poodi minema? Toidukauba koju tellimise võimalus on praegu ju põhiliselt Tallinna ja Harjumaa privileeg. Küllap oleksid kaubandusketid valmis väikse riigiabi toel avama selle teenuse mujalgi Eestis.

Seda, kas inimene saab kaugtööd teha või mitte, peaks kindlasti hakkama arvesse võtma ka vaktsineerimisjärjekorda koostades. Võrdsete terviseriskide korral olgu eelisjärjekorras need, kellel pole töö iseloomu tõttu võimalik viiruse eest kodukontorisse varjuda. Ja vahest hankida töörahu huvides Sputnik V fännidele ka väike kogus seda vaktsiini (ehkki see põhineb samal toimemehhanismil kui AstraZeneca vaktsiin)?