“Meil on ootenimekirjas 300 inimest, kes on ise teada andnud, et soovivad kohe vaktsiini kui keegi ära ütleb,” rõõmustas ka perearst Karmen Joller. “Meil pole äraütlejaid. Inimesed on väga rõõmsad ja kuulutavad: ma saan vaktsiini.”

Sama sõnumi annavad veel mitmed teised, tagasihoidlikkusest anonüümsust palunud perearstid. Nemadki räägivad, et paljud patsiendid on nendega ise ühendust võtnud ning palunud end panna nimekirja juhuks kui keegi loobub. Vabatahtlikena on end üles andnud nii nooremad kui vanemad inimesed, sealhulgas ka riskigrupi inimesed. Esmajärjekorras kustutakse loobujate asemel viimaseid.

Samas on ka negatiivseid näiteid, kus inimesi tuleb veenda. Palju ja pikalt. Ühes Tallinna perearstikeskuses helistas õde kolmapäeval läbi 150 inimest, paludes neid järgmisel päeval tulla vaktsineerima AstraZeneca vaktsiiniga. 150-st inimesest vaid kümmekond olid kohe nõus. Õe terve tööpäev läks inimeste veenmisele. Äraütlejate asemel tuli leida uued inimesed. Muidugi, leitigi, aga uute inimeste leidmiseks kulus taas nii õe kui arsti väärtuslik aeg.

Kolmapäev oli inimeste läbi helistamiseks muidugi halb päev. Sellel päeval andis ravimiamet pressikonverentsil teada, et 31-aastane päästetöötaja suri kümme päeva pärast AstraZeneca vaktsiini saamist. 17. veebruaril pärast vaktsineerimist tekkisid mehel peavalu ja palavik, mis on vaktsineerimisel sagedased ja kerged kõrvalnähud. Kaua need kõrvalnähud kestsid, pole teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist mehe seisund halvenes ja ta hospitaliseeriti, ent kolmapäeval ta suri. Ravimiameti esindaja ütles, et täiendavate andmete kogumine, analüüs, inimese varasemad haigused jm vajab veel hindamist ja aega, enne kui saab öelda, kas vaktsiin võis põhjustada terviseriket ja kas seda saab pidada vaktsiini kõrvaltoimeks. "Täna on liiga vähe andmeid, et hinnata, kas vaktsiinil võib olla seos terviserikke ja surmaga," ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla kolmapäeval.

Perearstid peavad uudise sellisel kujul avaldamist vastutustundetuks, kuigi mõistavad, et kinni ei saanud amet seda ka hoida. Siiski, nagu arstid viitavad, võinuks ametnikud sõnastust kaaluda. Nimelt just sellest värskest uudisest tulenevalt hakkasid ka need inimesed, kes muidu pole vaktsiinivastased, AstraZenecas kahtlema. “Aga kuidas te kutsute mind sellele vaktsiinile, kui selle tagajärjel just täna inimene suri,” kuulsid arstid kolmapäeval, aga ka neljapäeval ja reedel ühte ja sama küsimust.

Eks arstid on pidanud AstraZeneca kohta ennegi vastuseid andma. “Iga päev helistavad mitmed inimesed ja tahavad vestelda Astra Zeneca teemal. Tänagi pidin umbes viie inimese küsimustele vastama, kas see vaktsiin on ikka ohutu, kas seda võib selle inimese kaasuvate haigustega teha ning kas midagi võib juhtuda,” kirjeldas üks perearst reedel.

Heaks eeskujuks on president Kersti Kaljulaid, kes reedel ametlikult teatas, et sai oma esimese vaktsiinisüsti. Ning just nimelt AstraZeneca vaktsiini.

Sama on teatanud sotsiaalmeedia vahendusel mitmed poliitikud ja avaliku elu tegelased, näiteks Jürgen Ligi ja Olav Osolin. Kõik nad on kutsunud inimesi üles vaktsineerima.

Le Vallikivi tervitas presidendi ja teistegi tuntud inimese positiivseid sõnumeid seoses vaktsineerimisega. “Tahtsime teha ka omapoolse (perearstide seltsi-K.A.) üleskutse valitsustele ja riigikogule, et oluline on anda positiivne sõnum, mis innustaks kõigi valdkondade inimesi eeskuju ka järgima. On hea, et sellega ongi nüüd algust tehtud,” ütles Vallikivi.

Teadlased ja arstid on korduvalt kinnitanud, et AstraZeneca on väga hea vaktsiin. Mis oluline - ta hoiab ära rasked haigestumised. Peale esimest süsti vähenes hospitaliseeritute arv 80%. “Põhivunk tuleb sisse kaks nädalat pärast teist süsti. Mis puudutab kõrvaltoimeid, siis mida noorem inimene, seda rohkem võib neid esineda. Aga sellega on ka nii, et kõrvaltoimed võivad esineda peale esimest süsti, teise süsti järel on juba lihtsam,” julgustas Vallikivi.

Karmen Joller lisas, et AstraZeneca hoiab ära 100% raskeid haigusjuhte, mida me ju kardamegi. “Me ei karda ju kerget köha või paari päevast palavikku. Palju hullem on kolm nädalat haiglas olla,” viitas Joller, lisades, et tema patsiente pole AstraZeneca hirmutanud.

Rapla perearstikeskuse arst ja perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt oli väga pahane, sealjuures sõnumeid võimendanud meedia peale, et AstraZeneca vaktsiinist on tehtud justkui paaria ning samal ajal on Pfizer ja Moderna kõrgustesse tõstetud. “AstraZeneca on väga efektiivne vaktsiin,” kinnitas Lätt, viidates erinevatele, sealhulgas hiljutistele läbi viidud uuringutele. “Ma tuletaksin meelde, et gripivaktsiini efektiivsus on 40% ringis, seevastu sümptomaatiliste haigusjuhtude ennetamisel on AstraZeneca koroonavaktsiini efektiivsus 60% 14-20 päeva peale esimese doosi saamist. Peale teise doosi saamist suureneb efektiivsus 35 päeval 73% peale. Lisaks – juba esimene vaktsiinidoos hoiab ära 80% hospitaliseerimisest,” rõhutas Lätt.

Arstide kogemused inimeste vaktsiinikartustega on erinevad ja sõltuvad paljuski nimistus olevate inimeste vanusest ja rahvusest. N-ö jõukamaid inimesi teenindavatel perearstidel ongi lihtsam. Neil, kel palju vanemaid inimesi, muukeelseid ning ehk ka vähesema haridustasemega, on keerulisem. Osadelt arstidelt nõuab eestikeelne elanikkond AstraZeneca asemel Pfizerit või Modernat, venekeelne omakorda jälle Sputnikut. “Üks patsient rääkis mulle, et Valgevene saatkonnas saab Sputnikut teha ja Ivangorodi loodavat ka süstimispunkt ja tema läheb sinna,” rääkis üks perearst.

Samasugune kogemus on tema kolleegil, kelle patsient teatas: mul on sugulased Ivangorodis, nad toovad mulle Sputniku.

Kolmas perearst lisas: “kui olin kümme minutit ühele patsiendile selgitanud, et Astra Zeneca on ohutu ja väga hea vaktsiin, kuid tema nõudis ikka Pfizerit, mida mul anda pole, siis loobusin. Kui ei taha, siis ei taha.”

“Ühelt poolt inimesed väga tahavad vaktsiini, aga kui hakkad neid siis läbi helistama, tuleb kindel keeldumine,” lisas neljas perearst.

“Olen täiesti hullumajas töökoormuse all. Väga palju küsitakse vaktsineerimise kohta. On nii neid, kes paluvad end järjekorda panna kui ka neid, keda pean veenma AstraZeneca vaktsiini osas. Tõsi, viimane pole minuni veel jõudnud ent küsimustele vastan ikka,” tõdes Argo Lätt. Nagu teised perearstid, heidab temagi ametkonnale ette kommunikatsiooniapsakaid seoses noorelt surnud mehega.

Tartu perearst Marje Oona rääkis oma keskuse õdede vahendatut, et on nii neid, kes ise avaldavad soovi vaktsineerida kui ka neid, keda tuleb veenda. “Tegime täna (neljapäeval) planeeritud 50 AstraZeneca doosi. Vast 7-8 inimest ütlesid ära, kuid õnneks eelmisel päeval, mitte vahetult. Nende asemel leidsime uued ja kõik tulid kenasti kohale,” rääkis Oona.

Suurt veenmistööd pole Oona sõnul vähemalt tema keskuses patsientidele tulnud teha. “Muidugi, kui üks ütleb, et ta ei soovi, peame leidma uue aga eks me siis ka leiame. Oleme siiski äraütlejatele jätnud ukse nö lahti. Et kui ta tunneb, et tahab ikkagi vaktsineerida, siis saab ta sellest meile märku anda. Aga tõsi, siis peab ta ootama, millal järgmine vaktsiinikogus meieni jõuab. Nii ikka pole, et ta otsustab nüüd homme kohale tulla,” ütles Oona.

“Eks natukene ikka peame ka meie inimesi veenma, aga üldiselt on minu patisendid küll sellised, kes ütlevad, et ma ei pea neid nõustama, kuna teemast on iga päev nii palju räägitud ja nad on teadlikud,” tõdes Joller.

“Ka meil pole vingumist ega pikka jutustamist. Kõned on 30 sekundit pikad: tere, vaktsiini soovite? Jah, aitäh, millal ma kohal pean olema,” kirjeldas Vallikivi oma kogemusi. “Tõsi, neljapäeval küsiti kahel korral, et kas seoses surnud päästjaga peaksid nad ka muret tundma. Selgitasime siis. Nii et me ei upu selgituste ja äraütlemiste laviini alla. Inimesed on mõistlikud ja ratsionaalsed,” kinnitas Vallikivi.

Üldiselt on arstid võtnud nüüdseks aga seisukoha, et kui ei taha vaktsiini, siis ei taha. Aega mangumiseks pole ning otsuse oma tervise eest peab inimene ise langetama. “Tuleb vaktsineerida seda, keda me saame ja kes on nõus. Ning võimalikult kiiresti ja võimalikult palju,” ütles Argo Lätt. “Vaktsineerimiseks vajame me aga vaktsiine. Andke neid ja me süstime nii nagu jaksame,” lisas Lätt.

Lätt on õigustatult pahane: tema nimistus on 672 riskigrupi patsienti, kuid siiani on ta saanud vaid 36 doosi Pfizeri vaktsiini. AstraZeneca pole tema keskuseni veel üldse jõudnud ja pole ka teada, millal jõuab.

Seda vähem saavad perearstid aru poliitikute poolt mõista antust, justkui seisaksid vaktsiinid arstide külmkappides kinni. Ei seisa, kinnitati üheselt. Kõik mis keskustesse jõuab, süstitakse kohe ära.

Kuid kas perearstide poole on pöördutud ka ümber nurga jutuga, et ehk saaks vaktsiini kiiremini kuidagi althõlma? Need arstid, kellega selle loo tarbeks rääkisime, kinnitasid, et mitte.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul