Esmaspäev, 1.03

Yana Toomi üle jääb rõõmu tunda. Südikas naisterahvas on kui Carmen Jaagup Kreemi laulus: hängib NTV saadetes, tantsib Damaskuse klubides, koostab Brüsselis mingeid raporteid ja projekte, kirjutab raamatuid... Ei saa tema puhul öelda, et Europarlamendi saadik on pärilik looder ja midagi ei tee. Esmaspäeval pahandas siiski raamatu kirjutamise pärast arvamusportaalis Toomiga Eesti 200 poliitik Aare Lapõnin, kuna raamat, mille koostamisel Toom osales haakub Venemaa, mitte Eesti narratiiviga („Sinna on sisse ehitatud okupatsiooni eitav seisukoht”). Seevastu paljukirutud Delfi kommenteerijad olid üllatavalt tolerantsed ja leidsid, et Toom peabki Toomi asja ajama...

Lähtru kubjas:

„Kas see kedagi, kes viimased paarkend aastat Eestit elanud inimesi üllatab? Võib-olla ainult naiivsed. Las Toomid ja Korbid kolistavad mööda Ida-Viru kultuurimaju ja Haapsalu kangialuseid ning räägivad mutikestele kuidas meid ähvardab agressiivne NATO blokk, üles kutsuma kallistama emakese-Venemaa kasekesi ja jutlustama sellest kuidas kõik ülejäänud rahvad peale venelaste on hingetud. See on ainus, mida need inimesed oskavad, nad tunnevad suurepäraselt oma elektoraati ja lasku käia. Loodus tühja kohta ei salli. Pole tarvis olla 2021 naiivne ja imestada, et need asjad nii käivad. Sealt ongi viimased kümme aastat põhiliselt tulnud Keskerakonna hääled ja Jüri Ratase selg läheks higiseks kui midagi muutuks.”

ABC:

„Aga mida muud ongi Yana Toomilt oodata?”

Imelik:

„Kas ikkagi on õige, et Eesti riigi vastane on Europarlamendis, kus peaks olema Eesti riigi esindaja, kellest oleks abi riigile ja kes oleks ustav.”

Ants:

„Kas Toom on kunagi Eesti või eestlaste poolt ka ühe hea sõna ütelnud ? Ei ole. Samas võitleb Venemaa huvide eest vapralt edasi. Miks tehakse sellisele tegelasele tasuta reklaami ? Sellist tüüpi tuleb täielikult ignoreerida ja temaga mitte suhelda. Okupatsiooni saab eitada ainult nahaalne ja ebaaus inimene. Toomil häbitunne puudub.”

Hundisilma peremehe kummitus:

„Pull tüüp. Käib ja räägib ullikestele, et eesti keelt pole vaja, sest eestlased surevad varsti, nagu brontosaurused välja. Ise on integratsiooni musternäide, keel suus, eesti perekonnanimi ja tänu sellele seitsmetuhhine palk ning kapitäis kleite, mida tädi meie ees meedias lehvitab rõõmuga.”

Teisipäev, 2.03

Koroonaga on endiselt pahad lood. See tõttu pole imestada, et enamik viimase aja Eesti Päevalehe juhtkirju keskenduvad sellele teemale. Teisipäevase lehe juhtkirjas kutsuti Kaja Kallase valitsust toetama majandust ja kiirendama vaktsineerimist ning loobuma eelarve tasakaalu mantra jutlustamisest. Kommenteerijad arvasid selle kohta, nagu tavaks on nii ja naa...

Sügav-Riik:

„Juhtkiri kõlab nagu Lenini partei Aprilliteesid: töölistele tööd, talupoegadele maad... Krister puhka näppe... Need on kõik ilusad loosungid, mida siin jutlustatakse, aga me elame reaalses maailmas, kus probleeme ei lahendata võlukepiviibutuste ja populistlike juhtkirjadega.

Eesti majandus on nii väike, et eelarvetasakaaluta ei saa me kuidagi. Suured riigid saavad võtta headel tingimustel laene, trükkida võlakirju, lasta eelarved suurde defitsiiti, väikesed mitte. Sest millist katet on pakkuda vaestel ja väikestel ilma igasuguste ressurssideta maadel? Mis puudutab vaktsineerimise tempot, siis see on ju Euroopa Liidu keskmine tase. Koos tehti hanked, graafikud on paigas, nõudlus kauba järgi on suurem kui pakkumine.

Ja-jah räägite midagi Iisraelist, keda te punanahad samas siunate ausate araabia šahiidide diskrimineerimise eest ja vaktsiinide ostul vaheletrügimise ja üle maksmise eest. Aga kes keelas ise Pfizeriga läbirääkimisi pidada ning neile anda juurdepääsu kõigile neid huvitavatele terviseandmeid? Loomulikult Euroopa Liit ja tema andmekaitsereeglid! Kuid sellisel juhul pole mõtet kirjutada sada ühte samateemalist juhtkirja ja muudkui jaurata. Oodake rahulikult, sügiseks saate oma sutsud kätte!”

Eeskuju maskivastastele?

„Kuidas saab vähestest juhuslikest vaktsiinipakkidest järeldada, et meie süsteem on kehv? Alles siis, kui saabub 10000 vaktsiini päevas, saab eemalolija süstimise korraldust hinnata. Vaktsineeritute eelistamine üritustel ei tohi tähendada luba viibida ilma maskita - see oleks nakkuse piiramisele löök allapoole vööd.”

Alustada:

„Tuleb pihta hakata seadusandluse muutmisest, et neile kes poodides maski ei kanna, trahvid kaela väänata.

Kaja Kallas ja valitsus kellegile maski ette panna poe ukse peal ei saa. Kui inimestel omal aru peas ei ole siis ei jää muud üle, kui trahvid kehtestada. Haiglates saab meditsiinipersonal lihtsalt otsa.”

Kolmapäev, 3.03

Kesknädalal ilmus EPL-i arvamustoimetuse üleskutse, et Eesti arvamusliidrid kutsuksid meie inimesi üles distsipliinile ja katsuksid veenda kõhklejaid otsustama vaktsineerimise kasuks („Helme ja 5Miinust, Mallukas ja Tänak. Nüüd on aeg võtta vastutus, et me kõik vaktsineeritud saaksime”). Paistab, et üleskutse langes viljakale pinnale, sest lühikese ajaga kogunes pool tuhat kommentaari ja poolteisttuhat jagamist Facebook-is.

Teateid süvariigist:

„5Miinusest ja Mallukast suurt tolku pole, nende viiskümmend fänni vaktsineerivad nii kui nii. Aga kui vaktsineerima kutsuksid oma Facebook-is ema ning isa Helme pluss nende poja, Põlluaas, Poolamets, Varro Vooglaid ja Jaak Madison, siis see oleks kõva samm edasi, sest nende publikumi hulka on paratamatult kogunenud hulgakaupa „eriliselt andekaid” kodanikke, keda näiteks maakera ümmarguses ei veenaks satelliidifotodega või vaktsiini edukuses laboratoorsete katsete tulemustega. Ikka on nende hulgas neid, kes usuvad, et rõugevaktsiin muudab lehmaks ja Elton Johni laulu kuulmine teeb homoks. Nii et kui EPL-i arvamustoimetus tahab kasulik olla, siis saatku oma petitsioonid ja palvekirjad Roosikrantsi 7-3a ning Suure-Lähtrusse Läänemaal. Saab kivi veerema! Muidu Peeter Ernitsa kombel Donald Trumpile kirja saatmine ei pruugi olla viljakas tegevus, vaja on hästi sihitud lööke.”

simon

„Vaktsineerimispass tuleb teha & kes süsti ei taha, istub edaspidi kodus... enda kulul muidugi.”

Neljapäev, 4.03

Koroona-teema on väga tugevalt varjutanud keskkonna-teema, mis enne seda oli väga aktuaalne. Neljapäeval ilmus arvamuslugu keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmalt, kes tuletas kodanikele meelde, et jäätmete sorteerimine on endiselt oluline, vaatamata viimastel nädalatel küdenud skandaalidele sellest kuidas eesti rehepapid teevad keskkonna-teemadel „sikku” pettes Euroliitu ja iseennast kirjutades statistikatesse sellised numbrid, nagu parajasti vaja („Eestlane kasutab 200 000 ühekordset plasttopsi päevas, sinna juurde tuleb ka kogu pakendiprügi”). Kommentaariumis leidus sel teemal ka eriarvamusi.

Kert Ämmaspets

„Kaupo uurigu kõige pealt kelle prügi ja plastik hulbib ookeanites ning maailma suurtes jõgedes. See pole eestlaste oma, kes loodusesse väga suure vastutustundega on suhtutud ja kus ökoloogia vallas on meeletut edu saavutatud viimase 30 aastaga võrreldes nõukaperioodiga. Oh ei. Kaupol on suur palk, peale selle on Eurooopal pappi palju. Las sõidab komandeeringusse näiteks Senegali ja vaatab kuida selle maa asukad -pardon- ookeani ääres kakal käivad jakogu oma prahi jõgedesse loobivad. Kui Senegali miljonid kakajunnid on Greta Thunbergi tunnistajatel ja Brüsseli bürokraatidel nähtud siis ehk hakkab jää liikuma ja „patuste” eurooplaste malakaga materdamise asemel ehk aidatakse arengumaadel saada vajalik know-how ja ressursid ökosüsteemi päästmiseks.”

eleonore

„Oleme täpsed, mitte "eestlane kasutab" vaid "eestlasele müüakse 200 000 ühekordset topsi päevas".
keelake siis ära need topsid, kõrtega saite ju hakkama. ongi 200 000 ühekordset topsi päevas vähem.
isiklikult julgen kahelda, kas tõesti neid kalli topsikohvi ostjaid meil igapäevaselt on nii suur hulk elanikkonnast. kui mingi kiirsöögikoha ärimudel on nõudepesu asemel pakkuda äravisatavaid topse, siis ei ole see ju klient, kes on teinud valiku neid kasutada.”

Reede, 5. 03

Ja jõudiski töönädal jälle lõpuni... Reede põhiliseks teemaks Eestis oli ikka koroona. Sel päeval ilmus palju lugusid kus arutleti Kaja Kallase valitsuse hakkama saamise üle. Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Lauri Läänemets leidis, et Kallase juhitava valitsuse vead on kriisi vaid süvendanud („Parempoolne valitsus ei saagi praeguses karmis kriisis õnnestuda”). Kommentaariumis oli neid, kes Läänematsaga nõustusid ja neid, kes ei nõustunud.

Siimu vuntsid:

„Endine rahvaliitlane (proto-EKRE!) ja tänane sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets lippab praegu küll rongist mööda ja juba rongi ette. Muidugi on Kaja juhina saamatu, mida ta tõestas juba alates sellest kui sai partei ette, aga kuu aega valitsust on puht-objektiivselt liiga lühike aeg, et nuhelda kõik patud, ikaldused ja loodusõnnetused tema kaela.

Lauri võiks ka õppida ajalugu: vasakpoolsed valitsused ei ole kunagi olnud efektiivsed kriisisituatsioonides, vaid vastupidi mitte-midagi tegemisega ja lorudele ning marginaalidele dotatsioonide jagamisega ning edukata ja ettevõtlike nuhtlemisega saab tegeleda ikka headel aegadel.

Kas Venezuela vunts sai omal maal kriisiga hästi hakkama pannes riigifirmade etteotsa sõjaväelased nii et tootmine lakkas lõplikult? Kuhu jõudis Hiina oma kultuurirevolutsiooni ja „suure hüppega”? Rootsit ei teinud rikkaks mitte sotsid ja soe õhk, mida nad suust välja ajavad, vaid vabakaubandus ja avatud majandus. Enne kui sotsid Rootsis võimule tulid kuulus Rootsis 1970. aastal nelja rikkaima riigi hulka maailmas, 1990ndateks kukuti teise kümne keskele. Sotsialismus ei ole hea mõte.”