Häädemeeste vallas asuv Lemmeranna oli juba nõukogude ajal armastatud suvituskoht. Suvel tuldi sinna pere- ja sõpruskondade kaupa ning löödi merelähedasel heinamaal laager püsti. Telke oli sadu ja kõik mahtusid üksteise kõrvale ära. Päeval oli rand rahvast täis, õhtul tehti telkide ees süüa. Paar korda nädalas asutati end läbi metsa lühikese jalutuskäigu kaugusele välikinno, mis asus Lemme kohviku läheduses.

Eesti taasiseseisvumisega said omanikud oma maad tagasi. Samuti selle heinamaa omanik, kes tasapisi jõudis detailplaneeringu tegemiseni ja kruntide müümiseni. Detailplaneeringut kehtestades seati 2010. aasta jaanuaris rannale ligipääsuks kohalike elanike ja suvilaomanike huvides servituut. See seati ajalooliselt väljakujunenud jalgteele Häädemeeste valla kasuks.

Ootamatus tabas selles kohas puhata armastanud inimesi möödunud varakevadel. Riik oli koroona tõttu lukus, ent jalutamas võis ikka käia. Üks Viljandi abielupaar, kes oli omal ajal igal suvel Lemmerannas puhanud, läks vanu radasid vaatama ning leidis ootamatult seni kõigile avatud jalgteelt tõkkepuu. Kunagise telkimisplatsi lähedusse, endisele soisele heinamaale oli kerkimas hiiglaslik häärber ja randa püstitatud silt „Eramaa”.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega