Euroopa välissuhete nõukogu vanemanalüütik Kadri Liik ütleb, et venelased ootavad läänelt käesirutust, mitte „metslastele” loengu pidamist.

Euroopa Liit ja USA kehtestasid äsja koordineeritult Venemaale sanktsioonid Aleksei Navalnõi mürgitamise pärast. Kuivõrd vastasid karistusmeetmed Kremli ootustele?


Arvan, et Venemaa võib-olla kartis natukene hullemat. Sanktsioneeritud on küll kõrge tasemega, aga mida see reaalselt muudab? Vaevalt, et neil läänes suuri pangaarveid on. Või kui palju nad sinna sõidaksid?

Rääkisin äsja ühe Vene analüütikuga, kelle sõnul nähakse seda kui märki, et lääs üritab konflikti deeskaleerida või vähemalt ei lähe maksimumi peale.

Kui üllatuslik üldse on see, et lääs Navalnõi pärast Venemaad karistama hakkab? Ikkagi sai ju pihta Venemaa kodanik Venemaa enda territooriumil, ennegi juhtunud…


Navalnõi käis aga Saksamaal ravil ja Saksamaa sai veenduda, et tema vastu kasutati tõepoolest keemiarelva, mis on keelatud. Ma arvan, et see tegi sanktsioonid paratamatuks. Niisamuti kui asjaolu, et Navalnõi arreteeriti otse lennujaamas teel Saksamaalt koju. Ma ei oska öelda, kas Moskva tahtiski provotseerida, kui oli ilmne, et niisugune asi ei saa lääne vastuseta jääda. Samal ajal on ilmne, et lääs küll oma sanktsioonidega väljendas hukkamõistu, kuid ega keegi ju reaalselt oodanud, et see Venemaa käitumist muudab.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega