JUHTKIRI | 12 kasutult mööda lastud koroonakuud
(313)
Mulluse eriolukorra alguse aastapäeva, 12. märtsi tähistab Eesti sisuliselt uue eriolukorra kehtestamisega. See on masendav, et riik on praegu peaaegu samasuguses peataolekus kui aasta tagasi. 2020. aasta suve ja sügise magasid riigiametnikud ning eelmine valitsus suuresti maha. Justkui poleks mullu kevadel olnud ühtki prognoosi meid väga tõenäoliselt tabava teise viiruselaine kohta.
Möödunud kevadel oli valitsus majanduse toetamise programme luues küllaltki kiire. Küll oleks tore, kui esimeste kogemuste najal oleks toetusmeetmeid ka täpsemaks ja automaatseks timmitud nii, et hilissügisel alanud teise laine puhul saanuks ettevõtjad kohe teada, mil määral nende majanduslikud kahjud korvatakse. Nüüd on valitsus küll lubanud piirangutest enim mõjutatud ettevõtteid toetada, aga näiteks töötukassast töötasu hüvitamine on otsustatud ainult märtsikuuks, kuigi samal ajal on teatatud, et ranged piirangud kehtivad vähemalt kuu aega. Praegu oleks ikka tarvis valitsuse sõnumit „teeme, mis iganes vaja”, et kriisist mõjutatud töötajad ja ettevõtjad teisest lainest läbi aidata.
Masendav on seegi, et riik on viiruse mahasurumiseks suutnud väga vähe kasutada oma paljukiidetud e-võimekust. Kõige enam puudutab see praegu vaktsineerimisest teavitamist ja selle üle arvepidamist, aga läbi kukkus ka lähikontaktide tuvastamise mobiiliäpp HOIA ning e-tervise süsteemi ei osatud panna ravimifirmadelt vaktsiinide kiirema hankimise (andmed vaktsiini vastu) teenistusse. Pole tehtud plaane ja IT-arendusi selleks, et vaktsineerimise või läbipõdemise teel immuunsuse omandanud inimestele saaks millalgi hakata andma rohkem vabadusi.
2020. aasta suve ja sügise magas riik teiseks laineks valmistumise mõttes suuresti maha. Ka kiidetud e-riiki on näha vähe.
Kehv on ka otsuste tegemise vundament ehk andmed ja analüüs, mille põhjal valitsus otsustab. Andmed on puudulikud ja vastukäivad. Kiiresti muutuvas olukorras on see mõneti paratamatu, aga aastaga oleks siiski võinud paika saada tugevama analüüsioskuse. Kuidas ikkagi on Eestis selle Briti tüve levikuga, mida peaminister nimetas uute piirangute kehtestamise peapõhjuseks, aga terviseamet mitte? Miks koroonaproovide tulemused ja TÜ koroonaseireuuring osutavad juba mitu nädalat eri suunda – kas piirangud kehtestati ajaks, mil olukord nagunii paranema hakkaks? Miks teadusnõukogu mudeldajad ei räägi sellest, kuidas immunsete inimeste arvu kasv epideemia kulgu mõjutab?
