JUHTKIRI | Peatame vaimse tervise epideemia

Räägitakse, et inimeste vaimne tervis on koroonakriisi ajal halvenenud. Sellele jutule leiab faktilist toetust välismaa uuringutest, aga ka Eesti oma haigekassa statistikast. Näiteks detsembris ostis retseptiravimeid üle 55 000 psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga inimese, ligi 3700 rohkem kui aasta varem. Koroonakriis ei riku rahva tervist ainult nakatumiste tõttu, vaid ka muul moel.

Psühholoog Kätlin Konstabel pakub tänases Eesti Päevalehes, et probleemi leevendaks riiklikult rahastatud tugitelefon ja nõustamisvõimalus peredele. Muidugi võiks selle idee teoks teha, riigieelarve mõõtkavas ja võrreldes koroonaproovide võtmisele kuluva summaga ei nõua see palju raha.

Ka tööandjad saavad anda oma panuse, mis raha otseselt ei nõuagi. Tuleb lihtsalt arvestada, et töötajate kodune elu võib koroonameetmete tõttu olla pea peale pööratud – paljudel tuleb rööprähelda tööülesannete ja koolist või lasteaiast koju sunnitud laste vahel, olla ilma jäetud puhkamise ja pinge maandamise võimalustest. Ärge olge kurjad, vaid hoopis mõistvad ja toetavad, kui tööviljakus selle tõttu langeb või peate töögraafikuid koostades uudsete asjaoludega arvestama.

Samal ajal tuleb mõista, et kõik see kujutab endast pigem sümptomitega tegelemist, üks vaimse tervise halvenemise oluline põhjus on pandeemia ja selle peatamiseks ette võetud sammud. Kuni need on jõus, on surve all ka vaimne tervis. Eespool nimetatud võtetega saab maandada osa täiskasvanute ja laste koroonastressi, aga kindlasti mitte kõike.

Vaimse tervise küsimus – selle halvenemise hind – tuleb ka koroonameetmete otstarbekuse hindamisse sisse tuua.

Vaimse tervise küsimus – selle halvenemise hind – tuleb ka koroonameetmete otstarbekuse hindamisse suurelt sisse tuua. Poliitikud, sealhulgas valitsusliikmed, samuti sel teemal sõna võtvad eksperdid saaksid palju ära teha juba sellega, kui vähendavad infomüra ja hirmutamist. Ärge mõelge oma sõnumeid seades ja levitades kitsalt koroonapandeemiale, vaid ka sellele, kuidas need sõnumid inimeste vaimsele tervisele võivad mõjuda. Kui üldiselt on valitsustel kombeks olukorda pigem ilustada, siis nüüd on toimitud enamasti vastupidi.

Ent inimesed väärivad ka roosadest stsenaariumidest rääkimist ja valgust tunneli lõpus. Kasvõi sellist, nagu on ennast teadusnõukogu kõige paranoilisemaks liikmeks nimetanud Andres Meritsa nädalatagune sõnum: „Kui Briti tüvi on juba levinud 50% või enam, pole enam karta, et nakkuskordaja R väga palju ülespoole roniks.”