Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Mulgi Häärberi tragöödia hüüdis tulles. Paar nädalat tagasi ületas hooldekodu uudisekünnise sellega, et ükski töötaja polnud lasknud end vaktsineerida ning terviseameti ja Viljandi haigla pakutud abitööjõust öeldi ära. Terviseamet on küll hooldekodu neli korda kontrollinud, aga nagu nüüd selgub, ei võideldud seal korra majja löömise eest sama suure kirega, nagu sõditakse mõne oma endise töötajaga.

Õnneks on vaktsineerimine hooldekodude elanike koroonasse haigestumist jõudsalt vähendanud. Aasta alguses leiti Eesti hooldekodudest iga nädal paarsada koroonajuhtumit, kuid kahel viimasel nädalal on neid olnud tublisti alla saja. Haiglasse viidute seas on hooldekodude elanike osakaal vähenenud paari protsendini.

Kui teie eakas lähedane vähegi elada tahab, kuid pole veel vaktsineeritud või haigust läbi põdedes immuunsust omandanud, siis selgitage asja talle ja aidake tal vaktsiinisüst võimalikult kiiresti kätte saada.

Pandeemiakogemus näitab sedagi, et palju rohkem rõhku tuleb panna teistsugustele lahendustele, kui on hooldekodud.

Ent paraku on koroona ainult üks hooldekodude probleeme – ja tänu vaktsiinidele saab seda suhteliselt kiiresti ületada. Pikema perspektiivi küsimus on, kuidas tagada, et kõiki hooldekodude elanikke inimlikult koheldaks. Seda nõiaringi on suurte lisasummadeta raske murda – hooldajate palk on väike, aga töökoormus suur, eriti pandeemia ajal.

Hooldekodude olukord pole üheplaaniline. Mõnega on rohkem probleeme kui teisega. Tuletame meelde vigu, mida päästeamet ikka ja jälle avastab: mõni ohutuse tagamiseks vajalik uks on kapitaalselt kinni pandud, et hooldajatel oleks hoolealustega lihtsam. Seda, et hooldekodude asukate elu ohtu seatakse, ei või sallida – neilgi on oma õigused ja inimlikkust ei tohi unustada.

Pandeemiakogemus näitab sedagi, et palju rohkem rõhku tuleb panna teistsugustele lahendustele, kui on hooldekodud. Sinna tuleks eakas viia alles siis, kui tema abivajadus on läinud nii suureks, et ta ei saa enam üldse pideva abita hakkama. Inimene peab saama viimase võimaluseni elada oma kodus, abiks võimalikud teenused ja abistajad. See on inimlikum ja ühtlasi odavam.