Olen opositsioonijuhina püüdnud koroonaküsimuses hoiduda sellest käitumisest, mis iseloomustas Reformierakonda. Andsime valitsusele võimaluse sisse elada ja töörütm saavutada. Andsime neile pigem suundi ja soovitusi, mitte ei lahminud.
Kaks kuud hiljem tuleb tunnistada, et see on pigem kahjuks tulnud. Valitsus on otsustus- ja teovõimetu ning olukord on järjest halvenenud. Mis aga kõige nukram, oma valeotsustega põhjustatud kaoses ei suuda nad keskenduda mitte lahendustele, ammugi mitte tunnistada oma eksimusi, vaid üritavad probleemi olematuks teha propagandaga.
