JUHTKIRI | Vaktsiinidoosid õigetele inimestele

Ärksamad ettevõtted koostavad agaralt vaktsineerimist soovivate eesliinitöötajate nimekirju. Ettevõtete esindusorganisatsioonid pommitavad riigiasutusi küsimusega, millal algab eesliinitöötajate vaktsineerimine, ega saa veel kahjuks konkreetseid vastuseid. Kindlasti on hea, et ettevõtted asjaga aktiivselt tegelevad. Siis on suurem lootus, et piisavate vaktsiinilaadungite saabudes edeneb süstimine kiiresti.

Lähinädalate perspektiivis on oluline silmas pidada, et praegu on prioriteet vaktsineerida üle 70-aastaseid. Ent see sihik pole päris kindlalt paigas. Nii sotsiaalmeedia kui ka statistika põhjal paistab, et aktiivsed keskealised pääsevad samuti suhteliselt hõlpsasti vaktsineerima. Muidugi mingu vaktsiinisüst parem neile kui raisku. Aga ärme unustame, et 40–49-aastastega võrreldes satub 65–74-aastane kaks-kolm ja 75–84-aastane kolm-neli korda tõenäolisemalt koroonaga haiglasse ning vastavalt umbes 10 ja 20 korda tõenäolisemalt sureb. Eakate inimeste vaktsineerima saamisega tasub vaeva näha. Neid vaktsineerides vähendame tervishoiuasutuste koormust enim.

Tööandjad, survestamise asemel kutsuge praegu parem appi asjatundjad töötajate vaktsiiniküsimustele vastama.

Ent küll jõuab järjekord varsti eesliinitöötajatenigi. Esimesed teated nende nimekirjastamise rindelt ütlevad, et veenmiseks on kasutusel nii harimine-koolitamine kui ka küllaltki karmisõnaline suunamine ja lausa vallandamisega ähvardamine. Viimati mainitut võiksid tööandjad esialgu vältida. Fakt on, et vaktsiinid on uued, mistõttu pole nende pikaajalist mõju olnud võimalik jälgida. Koroona riskigruppi mitte kuuluva inimese puhul pole kõhklemine või ootamine-vaatamine midagi ebaloomulikku. Iga nädal toob juurde andmeid koroonavaktsiinide tõhususe ja kõrvalmõjude kohta. Võtke asjatundjad appi seda infot oma töötajatele vahendama ja paljude praeguste kahtlejate kõhklused kaovad selleks ajaks, kui neile on vaktsiin olemas. Nendega, kes ka siis vastu punnivad, võib tegevusaladel, kus on haigestumise risk ja tagajärjed teistele tõestatult suuremad, olla põhjust rääkida karmimas keeles.

Vaktsineerimist aitaks edendada sõnum, et see toob rohkem vabadusi, mitte jutt, et ka pärast vaktsineerimist peab inimene veel ei tea kui kaua kõiki piiranguid järgima. Aga vahevarianti, kus vaktsineerimispassi alusel antakse inimestele eriõigusi, pole võib-olla vaja kaaludagi. Sest nagu möödunud nädalal kirjutas perearst Eero Merilind: veel 400 000 õigetele sihtgruppidele manustatud vaktsiinidoosi ja Eesti võiks avada. 400 000 doosi pole väga kauge perspektiiv.