RAAMATUBLOGI: Kümnendite tagune tapatöö, õigemini hukkamine
Igivana raamatusari „Mirabilia” jätkab tänuväärt tava, tutvustada Eesti lugejatele maailma krimikirjanduse uusi tegijaid. „Turbasurnud” on šotlase Allan Martini debüütromaan.
Nagu üleilma tavaks, toimuvad halvad asjad tihtipuhku saartel. Šotlastel on maalapikesi meres piisavalt, seega sündmuspaikadest puudust pole.
Islay saar on eelkõige tuntud viski poolest ning sellele üllale joogile on mõistagi raamatus ka tähelepanu pööratud. Mõistagi, sest ole sa politseinik või kes tahes, väike või veidi suurem klaasike kuldset nektarit tuleb ikka aeg-ajalt või tihemini ära rüübata.
Viski, tõsi, on raamatu tagasihoidlik kõrvaltegelane. Peaosa täidab politseiinspektor Angus Blue, kes lähetatakse Islayle lahendama ammust juhtumit. Nimelt leidsid turbalõikajad haua viie laibaga – mehed olid külmavereliselt surmatud laskudega pähe. Et siis aastatetagune hukkamine. Ent kes on tapetud ja millal see kõik toimus?
Kummalisel kombel on teisigi, kes juhtumi vastu huvi tunnevad ning need ei kuulu heade hulka (kuigi peaks), vaid üritavad võimalikke tunnistajaid kõrvaldada. Ja nii tulebki ses segaduste rägastikus minna ajas mitu kümnendit tagasi ning leida inimesi, kes võiksid saladustele valgust heita.
