„Edaspidi pole võrdsemaid võrdsete seas,” sõnab KredExi juhatuse liige Ivo Kuldmäe ja lisab, et KredEx saab otsustusõiguse endale tagasi. Kuldmäe annab mõista, et tähtsatele ettevõtetele mõeldud laenude puhul ei olnud neil varem erilist otsustusõigust.

Kuhu paigutatakse riiklikult olulistele ettevõtele mõeldud toetusraha, mis nüüd üle jäi? KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge vastab, et ega sealt palju üle jäänudki. Varem mõtteliselt erakorralisteks meetmeteks eraldatud summa jäetakse reservi.

Ivo Kuldmäe loodab, et seekord võetakse meetmed paremini vastu.

„Võrreldes varasemaga sihime täpsemalt rohkem pihta saanud tööstusharusid. Eelmisel aastal üritasime kriisimeetmetega aidata kõiki ja korraga, aga tegelikult peame siin prioriteete seadma,” möönab Kuldmäe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi all tegutseval KredExil on endiselt olemas kõik ettevõtjatele mõeldud tavateenused ning ettevõtjad, keda kriis on vähem mõjutanud, kasutavad neid edukalt edasi. Enam ei peeta vajalikuks näiteks erakorralist investeerimislaenu, sest seda saavad pakkuda pangad KredExi tavalise laenukäendusega, toob juhatuse esimees esile.

Ettevõtjad siiski kriitilised


Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas ei ole uute meetmete tingimustega rahul. Tema sõnul ei sobi laenumeetmed turismisektori ja sellega seotud tegevusalade päästmiseks. Kaas ütleb, et käibelaenu tingimuste juures on taas kasutatud ammendavat EMTAK (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) nimekirja, millest töötukassa toetuse puhul just hiljuti vabaneti. „4% intressi + 0,5% lepingutasu on riikliku kriisiabi eest kohatult kõrge lisakulu. Oleme sellest palju rääkinud möödunud kevadel ja saime suure vaevaga intressi 2% peale. Nüüd oleme taas samas kohas tagasi. Kriisilaenud ei ole riigi jaoks teenimise koht,” rõhutab EVEA asepresident.

Paljude, eriti mikro- ja väikeettevõtete üks suuremaid hädasid on ringvõlgnevus.

Kaasi jaoks on eriti arusaamatu tagasiulatuv nõue, et laenutaotlejal ei tohi maksehäirete raporti järgi ajavahemikus 1. aprillist 2019 kuni 1. märtsini 2020 olla olnud üle 640-eurost maksehäiret. Peale selle ei tohi taotlejal iga kuu esimese kuupäeva seisuga olla 640 eurost rohkem ajatamata maksuvõlgu. Kaas täpsustab, et paljude, eriti mikro- ja väikeettevõtete üks suuremaid hädasid on ringvõlgnevus, kus maksete hilinemine põhjustab likviidsusprobleeme ja omakorda uute maksete hilinemist. „See ei ole vaid kriisiaja nähtus. Miks minna kaks aastat tagasi ja jätta ettevõtja abita nii väikse ja peagi äraklaaritud võla pärast?” küsib EVEA asepresident. Tema peab seda kriisiajal kohatuks.

Soovitakse, et neid kuulataks


Marina Kaas märgib, et kui käendused ei toiminud aasta tagasi, kui firmadel oli veel mingigi varu, siis kuidas saavad ligi aasta kriisis olnud ettevõtjad olla praegu pankadele krediidikõlblikud? Ka riigi 100% tagatisega. „Eriti reisibürood, turistide vedajad ja turismiteenuste pakkujad, kes sisuliselt ei ole aasta aega kliente näinud? Seda ju ka ei ole oodata, et pank neilt lisaks riigi 100%-lisele käendusele omakorda tagatisi ja omanike käendusi ei küsi,” nendib Kaas.

EVEA asepresidendi sõnul ootavad nii EVEA kui ka teised ettevõtjate esindusorganisatsioonid riigilt sisulist arutelu. Nad soovivad läbi rääkida, millised peavad olema kriisiabi meetmed, et need ei oleks nagu suurte aukudega sõel, millele jäävad pidama vaid valitud suuremad kriisist kannatajad.

„Hetkel ka EAS-i poolt lisaeelarvest plaanitud toetused on musternäidis puudulikust kaasamisest ja ülikeerulisest protseduurist. Samas oleks võimalik teha peaaegu automaatrežiimis tegevuskulude toetust läbi maksuameti kõigile kvalifitseeruvatele ettevõtjatele, jätmata vahele kõige väiksemaid, kelle hingelõhestavaid kirju saame EVEA-sse iga päev,” kommenteerib Kaas.

Ega raha otsa pole saanud


Pöördume tagasi riiklikult oluliste ettevõtete juurde. Nende laenu- ja käendusmeetmele tõmmati lõplikult kriips peale. Kuldmäe ütleb, et nüüd kaob ära see, et keegi teine teeb nende rahastusotsuseid. „Meil on selles vallas 20-aastane kogemus ja parimad kompetentsid,” märgib ta.

Seda laenu said muu hulgas Tallink (100 miljonit eurot), Porto Franco (39,4 mln) ja Magnetic MRO (10 mln). Üks, kes samuti seda laenu saada soovis, oli pakirobotite tootja Cleveron.

KredExi teine katse

Seekord keskendutakse otselaenude asemel käendustele.
Meetmete kogumaht on 180 miljonit eurot.
KredExi uutel tingimustel koostatud laenu- ja käenduslepinguid saab sõlmida juuni lõpuni.
Pankade kaudu hakatakse pakkuma nelja erakorralist laenukäendust.
Olenevalt laenu tingimustest on uute laenude käendamisel krediidikahju hüvitamise määr 90–100%.
Olemasolevate laenude käendamisel on kahju hüvitamise määr 35–50%.

Ettevõte kulutas eelmisel aastal palju energiat selleks, et koostöös KredExiga laenutaotlus kokku panna ja töötada välja täpsem plaan üle Eesti u 20 000 pakiautomaadi püstitamiseks. Cleveron soovis selleks 30 miljonit eurot.

„Tellisime veel tuhandete eurode eest sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi, mis tuli väga positiivne. Edasi pidi KredEx võtma valitsuselt heakskiidu, et see on riiklikult oluline projekt – et sellega edasi minna –, aga valitsusest see enam tagasi ei tulnud,” märkis Cleveroni juht Arno Kütt siis. KredEx väitis, et valitsusse see ei jõudnudki. Meede külmutati teadmata ajaks.

Kütt ütleb nüüd, et nemad teadsid juba umbes kuu aega varem, et nad seda raha ei saa. Et enam ei olegi võimalik saada. „Eks me lahendame selle nüüd teistmoodi. Ega maailmas raha otsa pole saanud,” ütleb ta veidi pettunud häälega.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul