Euroopa Liit arutab nn koroonapassi – digitõend, mis sisaldab infot inimese vaktsineerituse või koroonaproovi kohta – loomist kiirendatud korras, et see saaks valmis suvepuhkuste ajaks. Tore, et Brüsselil on selline plaan, ent Eesti koos naaberriikidega ei tohiks üksnes sellele lootma jääda, sest mine tea, mis ajaks EL-i kohmakas masinavärk tegelikult tulemuseni jõuab. Võtkem nii kiiresti kui võimalik kasutusele oma koroonapass, mis mahub EL-i väljatöötatava raamesse või veelgi parem: saab selle aluseks.

Koroonapassi tehniline pool on projekti lihtsam osa. Keerulisem on jõuda riikidevaheliste kokkulepeteni, milliste koroonanäitudega inimesi üle piiri lubatakse. Ja seejuures tagada, et kedagi ei diskrimineeritaks.

Võtkem nii kiiresti kui võimalik kasutusele oma koroonapass, mis mahub EL-i väljatöötatava raamesse või saab selle aluseks.

Kõigile kättesaadav viis oma „puhtust” tõendada on PCR-test. Ent sel testil on üks viga, mis võib haiguse läbi põdenud inimese reisimist mitu kuud takistada – viiruse pärilikkusaine võib olla leitav isegi kuni 90 päeva pärast esmast proovi.

Nimetatud probleemi lahendaks rahvusvaheliselt tunnustatav tõend, mis kinnitab, et inimene on haiguse läbi põdenud. Eesti perearstid pole kohustatud säärast tõendit väljastama ja polegi õige neile veel seda koormust lisada. Selle asemel tuleks luua võimalus, et igaüks saaks enda digiloost info loodavasse koroonapassi kanda.

Mis puutub vaktsineerimise tõendamisse, siis paberist rahvusvaheline immuniseerimispass on ammustest aegadest olemas ja sellesse saab vaktsineeritu lasta kanda ka info koroonavaktsiini saamise kohta. Aga otse loomulikult on vaja võimalust seda infot ka digitaalsesse koroonapassi kanda. Iseasi, kui paljud riigid tunnistavad praegu vaktsiini saamist üle piiri laskmise alusena – seegi vajab selgete riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist.