Hollandist on saanud dirigent Endrik Üksväravale justkui teine kodu

Dirigent Endrik Üksvärav on aastast 2012 tegutsenud dirigendi tööga paralleelselt vabakutselise lauljana (tenor). Seoses õpingutega Haagi kuninglikus konservatooriumis tekkis sealne võrgustik ja Hollandist sai talle justkui teine kodu. On olnud aastaid, kus ta on viibinud, mitte küll järjest, aga kokku enam kui pool aastat Eestist ära. 2020. aasta 5. märtsil maandus ta Tallinna lennujaamas Madalmaade kammerkooriga tehtud mitmenädalaselt Austraalia kontserttuurilt ja sellest alates pole tal olnud põhjust lennujaama minna, kui lennud mandri ja Hiiumaa vahel välja arvata. Eelmisel kevadel jäi tal dirigendi ja lauljana märtsist kuni maini ära 25 kontserti.

„Eestis suvel kontserttegevus taastus, suvi ja sügis olid töised. Hollandisse oli esimene õhkõrn lootus minna tänavu jaanuaris, kuid viirusest tingitud olukorra halvenemise tõttu lükkus see taas edasi. Nüüd, 27. märtsil aga tõepoolest lendasin läbi Riia Amsterdami, näpus põhjalik tõend Cappella Amsterdamilt, et lähen tööle, ning PCR-testi negatiivne tulemus,“ räägib hetkel Amsterdamis viibiv Üksvärav.

Milline on Hollandis olukord seoses koroonaviirusega?
Holland on olnud täielikus lockdown’is 15. detsembrist. Sellest alates on olnud teatrid, kontserdimajad, muuseumid, kinod jne suletud. Hetkel saab korraldada ilma publikuta kontserte, millest saab osa veebi, televisiooni või raadio vahendusel. Tänavatel ei tohi pärast kella 21 liikuda. Sellega seoses sain lauljana eriloa – kuna meie kontsert algab, nagu Hollandis tavaks, kell 20.15, siis selleks, et pärast kontserdi lõppu mitte kontserdimajas ööbida, väljastati eraldi luba, et saaksin majutuskohta liikuda. Samas päeva ajal on tänavapilt üsna tavapärane – Hollandile omaselt rattarohke.

Proovid algavad siin igal hommikul testimisega. Kõik osalejad – nii koor, orkester, solistid kui dirigent – teevad kiirtesti, proovides istutakse/seistakse tavapärasest suuremate vahedega, üldiselt ilma maskita. Esimene kontsert toimub 1. aprillil – see on plaanis publikuta ja teleülekandena. Reedel, 2. aprillil lendan korraks koju ja 3. aprillil oleks pidanud olema Collegium Musicale ja Erki Pärnoja plaadiesitluskontsert Tallinna Jaani kirikus, kuid tulenevalt meie praegusest olukorrast jõuab see publikuni Eesti Ekspressi vahendusel veebis. Seoses sellega on ka esitluse formaat muutunud – kõigepealt saab vaadata väikest dokumentaali ja sellele järgneb ülesvõte 7. novembril toimunud „Anima Mea“ kontserdist, mis jõuab publikuni esmakordselt. Loodame, et kohe, kui olukord lubab, saame publikuga ka silmast silma kohtuda ja päriselt kontserte anda. „Anima Mea“ kontserdid on plaanis Eesti eri paigus.

Kuidas teil on viimane aasta möödunud? Kultuurivaldkonnas on muusikutel ja kontserdikorraldajatel olnud ilmselt kõige keerulisem olukord…
Aeg on kummaline, lootus, et olukord kiirelt paraneb, on asendumas teadmisega, et nii võib see teatud lainetena jätkuda veel päris mitu aastat. Muusikavaldkonnal ei ole paraku „puhvrit“, millele sellises kriisis toetuda. Kammerkoor Collegium Musicale (www.collegiummusicale.ee) on Eesti üks tippkoore ja tegutseb eraõiguslikel alustel, tavapäraselt anname keskmiselt 40 kontserti aastas. Vaatamata koroona-aastale õnnestus meil eelmisel aastal anda 28 kontserti, sh tuua publikuni kolm tundi uut Eesti muusikat (maailmaesiettekanded). Eelmine aasta oli ka meie sünnipäeva-aasta – tähistasime 10 aasta täitumist hetkest, mil koori kokku kutsusin. Samas rahvusvahelise kultuurielu peatumine on meie jaoks olnud väga suur löök. Loodame väga, et juulis õnnestub astuda koos Maria Faustiga lavalaudadele Kopenhaagenis ja sügisel pääseme Arvo Pärdi loominguga Poola kontserttuurile. Kuid esmalt ootame pikisilmi koduse kontserdielu avanemist ja kontserte koos Erkiga.

Milline on olnud koostöö Erki Pärnojaga?
Idee Collegium Musicalele Erkilt teos tellida andis EV 100 programmis valminud teos „Saja lugu“. Collegium Musicale südameasi on Eesti heliloomingu esitamine, sh uute teoste tellimine. Seejuures oleme ka varem klassikalise muusika raamidest välja astunud ja erinevaid žanreid ühendanud. Sellised projektid on olnud koorile väga inspireerivad.
Enne Erkile ettepaneku tegemist ei olnud meil loomulikult mingit kindlust, et ta selle vastu võtab. Kuna koorimuusika kirjutamine oli tema jaoks täiesti uus teema, oleks ta võinud sellest vabalt loobuda. Nii olimegi pöidlad peos ja rõõmustasime Erki jah-sõna üle väga.

Erki on väga soe inimene. Ja aus inimene. Ka tema muusika on aus. Mäletan hästi meie esimest kohtumist – kohtusime ühes kohvikus, et rääkida sellest teosest, mida temalt tellida tahtsime. See oli siiras, vahetu ja üdini positiivne kokkusaamine. Kohe sealsamas tekkis tunne, et me mõtleme sarnaselt ja samas suunas. Erki on ka selline, kes läheb süvitsi ja kellele meeldib lihvida iga detaili. Kvaliteet on meile mõlemale väga oluline.
Kooriteos „Anima Mea“ (tõlkes „minu hing“) oli tema jaoks kindlasti väljakutse. Aga mul on tõesti siiralt hea meel, et ta selle vastu võttis. Minu jaoks on see teos väga erkilik. Sellel on hing sees.

„Anima Mea“ albumi esitlus veebis toimub sellel laupäeval kl 19.00 ekspress.ee/animamea