„Alutagusele ei ole alternatiivi,” rõhutas ELF-i esindaja, loodusuurija Indrek Tammekänd. „Eestis ei ole ühtegi samaväärselt suurt loodusmaastike massiivi. Ei ole ühtegi sellist ala, kus oleks esindatud sedavõrd palju pärismaiseid loomaliike ja sedavõrd uhkeid asurkondi liikidel, kes ei ole haruldased või kadunud pelgalt Lääne-Euroopas, vaid ka Eestis ohustatud ja haruldased. Tegu on kahtlemata hästi loogilise kohaga, kus peaks loodust hoidma.”

Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa arvates saab ohustatud liike säilitada üksnes siis, kui hoitakse kohalikke inimesi – jäetakse neile alles väärikas sissetulek ja elu. „Alutagusel käib praegu vastupidi: metsaomanikule tehakse etteheide, et miks te midagi ei tee, et lendoraval hästi läheks. Peab olema kas väga rumal või otse öeldes suitsiidne maaomanik, kes hakkab midagi tegema selleks, et lendoraval paremini läheks, sest selle eest saab ta ju sõna otseses mõttes väga karmilt karistatud. Tema maa läheb lukku, tema sissetulek kaob. Tal pole lootust sealt kuidagi võitjana välja tulla,” sedastas Eelmaa.


Kuid lendorava kaitse ei ole kaugeltki ainus põhjus, mis ELF mullu augustis Alutaguse rahvuspargi laiendamisettepaneku tegi. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega