NÄDAL KOMMENTAARIUMIS | "Kes ja miks peaks valima Isamaa Parempoolseid?"
(42)
Esmaspäev, 5.04
Venelaste Gamalei-nimelise instituudi loodud vaktsiinis Sputnik-V on nähtud Eestis mõnede poolt lunastust ja väljapääsu vaktsiinipuudusele, teised ootavad seda nagu valget laeva kuna vene riigikanalites kinnitatakse, et lääne kraam on mürk ja vene oma -nagu alati- ei oma maailmas analooge. Seevastu riigikogu liige Eerik-Niiles Kross on mitmel korral võtnud sõna ja leidnud, et Sputnikul on eelkõige propagandaväärtus. Ka nädala algul ilmus Krossilt vastav artikkel. Kuid kommentaariumis oli nii neid, kes ootavad valget laeva ja neid, kes Krossiga päri olid.
obama-mama:
„Kross liialdab. Teada olevalt on venelaste vaktsiin efektiivne ja iseenesest on selle välja töötamine tohutu saavutus riigi jaoks kust 1980ndate lõpust ajud „minema jooksnud”. Kuid tõsi on see, et neil pole ka vastavat võimekust nagu on Pfizeril ja teistel ravimitootjatel toota vaktsiini piisaval arvul. Selles mõttes ei saa aru kust on meie mõned „arvamusliidrid” endale pähe võtnud, et Venemaal seisab hulk vaktsiini ladudes lihtsalt jõude, millega saaks Eesti ära süstida. See kuulub ikka täieliku muinasjutu valda ja näitab, et lisaks vaktsiinile läheb Eestis hädasti tarvis ka suuremal hulgal tarku inimesi.”
Meditsiini poliitiline juhtimine:
„On jõudnud ennenägematule kõrgusele. Pigem surm, kui ideoloogilise vaenlase vaktsiin. Ka veel järelejäänud vaenlase ehitatud raudteed ja maanteed tuleks üles võtta, et need meie jalgu ei rüvetaks.”
keegi teine:
„Võite ju suhtuda Eerik- Niiles Krossi kuidas tahate, aga ega see tema juttu valeks ei muuda, vaatamata kisale ja lubadustele terve maailm Sputnik V-ga ära vaktsineerida on tõsiasi see, et vaatamata sellele, et Venes alustati massvaktsineerimisega mitu kuud varem kui Euroopas on suudetud vähemalt esimese doosiga vaktsineerida 5,14 % rahvastikust, Eestis näiteks on see number 16,81 % ja UK-s 46,25%.”
Teisipäev, 6.04
Koroonaga seoses on kitsas käes paljudel, välja arvatud maski ja desoaine tootjatel ning boltidel-woltidel. Hädas on ka kodumaised filmitegijad, kes kardavad, et seoses pandeemia ja sellega kaasneva sentide lugemisega lähevad kaotsi inimesed, kes vajalikku oskusteavet Eestis kannavad. Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp tuletas teisipäeval arvamusportaalis meelde, et vaatamata kõigele läheb eesti filmi tarvis eelkõige tulevastele põlvedele. Kommentaariumis leidus erinevaid arvamusi sellel teemal.
Paramon Afanassiev:
„Kommentaariumis kostab tavapärast parastamist a la „professorid lukkseppadeks ja juristid kartulit panema”, aga mõelge korraks. Nõudlus eestikeelse kino järgi kahtlemata eksisteerib, aastas teeb 4-5 Eestis toodetud filmi võrreldava tulemuse Hollywoodi omadega. Jah, tase pole see, mis ingliskeelsetes maades, aga mõelge tagasi 1990ndatesse. Siis olid raadiod täis ingliskeelset muusikat, aga rahvas tahtis ikka ka eestikeelset muusikat. Sellest sündis raadio Elmar, mis oli alguses vaid eestikeelne. Sama on filmiga: eestlane tahab lisaks välismaa tegijatele siiski näha ka eesti omasid. Selle tõttu ei maksaks kergekäeliselt suhtuda sellesse, mida räägivad filmiinimesed.”
vanaisa:
„Eesti kunst on muutunud "elitaarseks" siseringi hobiks - ise teeme ise kiidame - aga raha küsivad olenemata kas nende "toodang" maksjaid kõnetab. Turumajanduse pahupidiversioon, toodetakse midagi mille järele tegelikult vajadus on olematu, seegi on piinlik haltuura.”
hm:
„Peamine takistus on ikka need inimesed ise, kes filme teevad... see kaugusesse vaatav sügav pilk ja udu metsakohal ei müü muus maailmas ja ei huvita ka peale tegijate endi meie endagi publikutki. Ideed on head, teostus professionaalne, näitlejad kannavad ka üldjuhul oma rolli, kuids siis käkitakse ära, püütakse olla suured kunstnikud ja demoda oma sügavat hingelaadi, (mis igasuguse austuse juures tegelikult puudub neis enamikes),püütakse olla ja näida .... Seriaal PANK on hea näide, kuidas käkkida hea idee ja raisata palju raha ning saada tulemus, mis läheb korda ainult filmitegijale ja tema sõpruskonnale. Õnneks on ka häid näiteid Tõde ja Õigus on tõesti parim film üle pika aja, mis pole ära rikutud oma võlts sügavamõttelisusega, vaid ongi sügav ja hingeminev ilma ülepakutud stseenideta ja veiderdamiseta.”
Kolmapäev, 7.04
Vaktsineerimise kulg on viimastel nädalatel ja kuudel olnud Eesti üks põhiuudis, mida väga paljud jälgivad. EPL-i ajakirjanik Vahur Koorits kirjutas, et kui vanemad inimesed vaktsiini ei soovi tuleks see võimalus anda noorematele ning vaktsiinivastased pole lapsed, keda lõputult vaja ümber veenda. Kommentaariumis leidus selle kohta erinevaid arvamusi.
Dvdvdva:
„See jutt on väga õige. Meil on täiega ära unustatud kodanike vastutus ja kogu nutulaul käib kodanike õiguste ja riigi kohustuste ümber. Ja sama jura käib halva kommunikatsiooni ümber. Aga seda kommunikatsiooni on juba oksendamiseni palju. Ja ärge unustage, et vastutustundetute lollide hulk on konstantne.”
pedro:
„Väga lihtne. Keeldud vaktsineerimisest, siis esita avaldus, koos mingi enam-vähem põhjendusega. Kõlbab ka „ei taha”, „tahan sputnikut” või viide lamedale maale. Keda see peaks üldse huvitama kas see või see isik ei taha vaktsiini. Vägisi keegi süstalt sulle tagumikku lööma ei tule.„
punakeebimees:
„Riik peab antud küsimuses käituma nagu valgustatud despoot. Sest normaalses olukorras olev riik on vahend üldise heaolu säilitamiseks. Näiteks kaitsevägi on see, mida kogu ühiskond vajab, kuid igal ajahetkel ei pruugi konkreetsel inimesel seda vaja minna. Riik kogub kõigilt makse, et säilitada institutsioon, mis on kõigile vajalik üldiselt, kuid pole eriti vajalik kellelegi.
Vaktsineerimisega on sama olukord: seda on vaja kõigile, kuid kõik tahavad seda vältida. Riigi ülesanne on tagada selle vajaduse rahuldamine. Kuidas seda tehniliselt teostada, on spetsialistide küsimus. Kusagil ei aktsepteerita vaktsineerimata lapsi lasteaedades ega koolides, kusagil kehtestatakse tööandjate poolt sanktsioonid, kusagil ei lasta üle piiri. Kes on valmis sellega leppima koligu parem kõik ühte asulasse ja nakatagu seal üksteist nii palju kui soovivad ja arvestagu ka riskiga, et ilma vaktsiinita võivad nad populatsioonist kaduda.”
Neljapäev, 8.04
Nädal tõi ka uusi teateid erakonna Isamaa sisetülidest. Erakonna Parempoolsete blokk sai enda selja taha arvestatavad sponsorid ja neljapäeval ilmus EPL-is nende visioon, kuidas kunagi 1990ndatel väga olulist rolli mänginud erakond mudast välja tõmmata. Oli neid, kes selle arengu peale kommentaariumis aplodeerisid ja neid, kes hüüdsid needusi.
esimees siider:
„See kõik on juba kunagi nagu olnud kui aastal 1994 Isamaast eraldusid parempoolsed, kes 1995 ka riigikokku said. Edasi küll läks nii, et parempoolsetest said hoopis vasakpoolsed kui nad liitusid sotsiaaldemokraatide eelkäija Mõõdukate erakonnaga. Muidugi olid toona põhjused teised ja see, et praegused parempoolsed sellise nime võtsid näitab, et nad ei orienteeru absoluutselt oma erakonna taustas. Kokkusattumus on ka see, et praegused Isamaa krüptoekreiidid ajavad praeguseid parempoolseid Eesti 200 manu, millel tänu nende esimehele, kes praktiliselt ainsana kogu aeg sõna võtab ja erakonna agendat vormib, on pigem pahempoolne taust.
Isamaale on raske midagi soovitada. Praegusel kujul pole seda erakonda kellelige vaja peale erakonna juhtide ja funktsionäridele, kelle jaoks see on töö ja sissetulek. Vaevalt, et EKRE inimesed doktor Vahtre jt. tuleku üle EKRE-sse oleksid õnnelikud, sest see ohustaks nende sooje kohti, kuhu on viimastel aastatel varem töötud kunstnikud, lauljad, ajaloolased jne end murdnud. Ka praegustel parempoolsetel oleks raske end heale kohale saada Reformierakonnas, samas kui nad läheksid valimistele, siis küsimus oleks endine- kes neid ja milleks valima peaks?”
vanaisa:
„"Isamaa" on kaubamärk millega mingi punt püüab soojale kohale pääseda, keegi ikka ju kampa kutsub. Seni on ju õnnestunud. Eks see eelmine pereheitmine sellepärast toimuski, et kohti oli vähem kui soovijaid. Maailmavaade on sellel seltskonnal olematu, kuigi Seedri juhtimisel ehk midagi oli tekkimas.”
Rainer:
„Kui kunagi sai Isamaast lugu peetud ja Isamaa oli ainus alternatiiv Reformile,siis tänaseks päevaks on osutunud Seederi juhtimisel täiesti mõtetuks erakonnaks,kes sama hull kui Eesti200 ja peaaegu sama hull kui ekre...On tulnud uudis,et tahetakse proovida lükata suurkogu edasi aasta edasi lükata,mis aga tähendaks,et Seeder saaks hävitada oma erakonda veel kauem. Jõudu parempoolsetele igal juhul.Ja kui isegi tuleb suurkogu aasta edasi lükata,siis Seeder tuleb igal juhul välja vahetada muidi täitub üleeelmine suvi Helme ütlus,et neelame Isamaa alla.
Reede, 9.04
Ei ole enam Eesti kahjuks lurichite ja hackenschmidtide maa. Uudiste asemel eesti sportlaste edust tuleb viimasel hoopis teateid skandaalidest ja omavahelisest kisklemisest Ning ka tulemused pole kiita. Sel nädalal sai jätku maadleja Heiki Nabi dopinguskandaal. B-proov oli positiivne kuid Nabi ja ta esindajad lubavad võite arbitraažis. Spordisõpradel sellesse kommentaaride põhjal usku olema ei näi.
tõnis ervin:
„No see pole enam sport, mida tehakse kohtusaalis. Ma ei saa aru kuidas saab isegi veel peale seda kui arbitraažis isegi õigus saadakse nina püsti ringi käia. Sport on see, mis on võistlusareenil, mitte pissiproovide vahetamine ja nende tulemuste silumine advokaatide poolt.”
Jälle vassivad:
„Tippsportlase "juhuslik saastumine dopinguainega" on sama nutikas väide, kui kloostri nunna juhuslik rasestumine.”
Dude:
„Täielikult pettunud tüübist ja selline rünnakuline lähenemine antidopingu suunas kinnitab ainult, et pole puhas. Kui ole puhas ja aus, siis pole põhjust rünnata. Liigub sinna Veerpalude seltskonda. Kurb, väga kurb lugu.”
Tips:
„Ma väga lootsin, et Nabi on puhas/inimlik eksitus, ja soovisin talle kõige paremat. Siis tuli mitu meelega valesti esitatud kui mitte jaburat fakti - et üliväike kogus saab olla ainult! väline saaste, nii üliväikesest doosist pole kasu ja muu vereproov ju puhas (jääknäht, sõbrad!!!) ja septembriproov puhas ja saadaks laborisse aprillikuu juuksekarva, et tõestada okt-nov-dets süütust. Ajab vihale, et inimesi peeti lollideks. Oleks asjalikult rääkinud, usuks või püüaks uskuda. Aga lollitamist ei andesta.”
