JUHTKIRI | Tee ikka riigieksamid. Oma tuleviku nimel

Täna teeb umbes 7000 abiturienti eesti keele riigieksamit.

Kümme abiturienti on rajalt maha võtnud positiivne koroonaproov ja paljud on lükanud oma eksami tulevikku, kartes koroonaviirust või oma nõrka ettevalmistust. Või lihtsalt sellepärast, et tänavu saab gümnaasiumi lõpetada ka riigieksameid sooritamata.

Riigieksamite tegemiseks tuleb küll veel kaks lisavõimalust, eesti keele puhul 17. mai ja 7. juuni, aga ikkagi ähvardab koroona-õppeaasta teha tänavusest lennust n-ö kadunud aastakäigu lõpetajad, kellest jätkavad oma haridusteed tavalisest vähemad. Ka töö leidmine kujuneb noortel eesseisval suvel-sügisel tõenäoliselt keerulisemaks, sest enne kriisi leidis iga viies noor rakendust majutuses ja toitlustuses või kunsti ja vaba ajaga seotud tegevusalal, mis on kriisist eriti teravalt pihta saanud.

Õppeaasta on küll kriisi tõttu olnud lünklik, aga paraku tasub koolilõpetajatel hoolimata koroonakurnatusest ikkagi pingutada, et gümnaasium saaks lõpetatud kõrgkoolikõlblike eksamitulemustega. On ju tänavu tavalisest suurem oht, et pärast gümnaasiumi lõpetamist noor ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppel või koolitusel.

Kogu koroonakriisist välja ronimise vastutust ei tohi muidugi panna noorte endi õlule. Valitsuse plaanidest võibki õnneks lugeda, et edasisi otsuseid tehes peab arvestama ka sotsiaal-majanduslikku olukorda. Seda tarka tõdemust tuleb nüüd vähemalt hariduse vallas hakata praktikas jõuliselt rakendama. Haridusse tekkinud lünk võib aastateks jääda terve põlvkonna toimetulekut negatiivselt mõjutama – nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka sissetulekut. Koroonakriis on kestnud liiga kaua, et seda juhtides saaks lähtuda kitsalt koroonanäitajatest.

Haridusse tekkinud lünk võib aastateks jääda terve põlvkonna noorte toimetulekut negatiivselt mõjutama.

Õppeaasta lõpuni on jäänud küll ainult poolteist kuud, aga isegi selleks ajaks tavaõppe taastamine aitaks laste hariduslikku mahajäämust tasa teha. Mäletate, varem on õpetajad kurtnud, et isegi meie pika suvevaheaja jooksul unustavad lapsed palju õpitut.

Riigieksami tegijate äsjased koroonaproovid on lisaargument koolide peatse avamise poolt. Tõsiasi, et ainult 0,4% proovides tuvastati viirus, viitab sellele, et laste ja noorte hulgas pole asümptomaatiline koroona laialt levinud.

Parandus: juhtkirja algses versioonis oli ära toodud, et eesti keele riigieksamit sooritab vaid 2500 õpilast. Nii palju on koroonaproovi andnuid. Vabandust!