Juba aastakümneid on räägitud, et kohe-kohe moodustavad tippklubid oma Superliiga ja hakkavad kokku kühveldama senisest veelgi rohkem raha. Seni oli Euroopa jalgpalli liit (UEFA) nendele ähvardustele järele andnud ja muutnud Meistrite liiga süsteemi just suurklubidele meelepärasemaks. Aga nüüd on asi tõsiseks läinud.

Kokku on langenud mitu üksteist toetavat asjaolu ja Superliiga on nüüd lähemal kui kunagi varem. Praeguseks on 12 klubi teatanud, et 2022. või 2023. aastal hakkavadki nad sellel eliitturniiril mängima. Siiski ei pruugi kõik nii libedalt minna. Rahvusvaheline jalgpalli liit (FIFA) ja UEFA, samuti Inglismaa, Hispaania ja Itaalia kõrgliigad ning jalgpalliliidud on Superliiga plaani hukka mõistnud. Ühtlasi on lubatud igati selle loomise vastu võidelda. Kuigi loodetakse veel kompromissi, muutub üldise arvamuse järgi Euroopa klubijalgpalli maastik tundmatuseni. Valusa löögi saab Eestigi. Aga miks on seda kõike vaja?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega