Mõistagi on triipkood üks neist viiekümnest leiutisest, mis majandust, aga eelkõige esimeses maailmas elavate inimeste elu on muutnud. Mugavamaks. Kusjuures mugavus ongi progressi alustala. Külmtoit on mugav. 1965. aastal kulutas USA naisterahvas kodutöödele viis tundi päevas, neist kaks toiduvalmistamisele. Nüüd vaid 45 minutit (mehed samas 15 minutit). Viskad külmutatud valmistoidu mikroahju ja võid samal ajal näoraamatus tuhnida.

Paraku on igal heal vastukaaluks ka halba. Valmistoit kergitas kehakaalu. Seega mugavuse eest tuleb maksta.

Kõik 50 lugu tänapäevast majandust vorminud leiutistest ja nende saamisloost on mõistagi huvitavad, aga lisaväärtust annab just veidi laiem pilt ehk selgitus, mis sellega on inimkonnalt ära võetud.

Näituseks ader. No mis sai selles halba olla, et maaharimine muutus lihtsamaks ja tõhusamaks. Aga...

„Ader tegi palju enamat, kui põllumaa saagikust. See muutis kõike ja ajendas mõnda kõsima, kas adra leiutamine oli ikka hea mõte. Mitte sellepärast, et see ei töötanud – see töötas suurepäraselt –, vaid et peale tsivilisatsioonile alusmüüri ladumise tekitas adra tulek ka naistepõlguse ja türannia. Arheoloogilised leiud viitavad veel sellele, et varajaste maaharijate tervis oli palju halvem kui nende eelkäijatel kütt-korilastel. Põhiliselt riisi ja teravilja söömise tõttu oli meie esivanematel pidev vitamiinide, raua ja valgu puudus. Kui 10 000 aastat tagasi läks inimkond koriluselt üle maaharimisele, kahanes nii meeste kui naiste keskmine pikkus umbes 15 cm ning on tõestatud, et nad kannatasid parasiitide, haiguste ja alatoitumuse käes. Raamatu „Guns, Gems and Steels” autor Jared Diamond nimetab põllumajandusele üleminekut inimkonna ajaloo suurimaks veaks.”

Vaat siis... Aga kas ülejäänud 49 leiutist – grammofon, okastraat, müüja tagasiside, Google’i otsing, passid, robotid, heaoluriik, imiku piimasegu, külmutatud valmistoidud, beebipill, videomängud, turu-uuring, kliimaseade, kaubamajad jne... – olid vaid plussmärgiga? Paraku enamasti mitte.

Aga mida seal enam kurta või kahetseda, on kuis on ja läheb, kuis läheb. Igatahes on huvitav lugeda, millist teed pidi me tänapäeva jõudsime ning mida teekonnal võitsime, mida kaotasime.