JUHTKIRI | Küüniline „vene kaart” EKRE moodi

Kas konservatiivne maailmavaade saab ülemaks kui rahvustevaheline pinge?

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teeb esmapilgul võimatuna näivat kübaratrikki. Rõhutades küll igal sammul „Eesti” ja „eestlased”, leiavad nad ometi venekeelsete elanike seas hulganisti toetajaid.

Optimist ütleks, et eks see tähendab ennekõike venekeelsete elanike suuremat osalust Eesti poliitikas ja Eesti saatuse kujundamises. On ju mitukümmend viimast aastat kasutatud venekeelseid valijaid ennekõike polariseeriva „vene kaardina”.

Aastakümneteks jäi nende esindamine justkui vaikimisi Keskerakonna hooleks ning Reformierakonna või sotsiaaldemokraatide katsed oma valijabaasi laiendada jäid tulemuste mõttes pooletoobisteks. Liberaalsete jõudude poolelt kaasab venekeelseid inimesi üsna edukalt Eesti 200. Kuid ilmselgelt on konservatiivsel tiival nišš, mis ootab täitmist.

Esmapilgul tundub EKRE selle täitjaks küll täiesti sobimatu. On seal ju kõrgel kohal sellised poliitikud nagu riigikogu liige Urmas Reitelmann, kes iseloomustab Eesti venekeelset elanikkonda väljendiga „300 000 parasiteerivat tiblat”.

Venekeelsete elanike suurem kaasamine Eesti poliitikasse oleks teretulnud. Paraku toob see EKRE variandis kaasa uue lõhestumise.

Märksa loogilisemaks saab EKRE praegune edu, kui arvestada, et ega nad räägi ju venekeelsetele inimestele sama juttu, mida kuuleme meie. Erakonna endine esimees Mart Helme kõneleb Ida-Virumaa elanikele: rohepööre on halb, sest võtab teie töökohad. Ta tunnistab, et 9. mai asjus jääme eriarvamusele, kuid see on niikuinii minevikuteema, ning kutsub endale Eesti passe võtma.

Mööda külgi ei jookse maha seegi, et Kremli-meelne meedia tõstab esile Mart Helme mõtteavaldusi, milles ta väljendab kaudset tunnustust Venemaa presidendile (Putin kui apteeker). Niisamuti võib osa venekeelsete valijate seas leida mõistmist riigikogus Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupi moodustamine. Toetab ju see otseselt Kremli euroliitu lõhestavat poliitikat.

Seega kasutab EKRE oma vana käekirja, otsides küüniliselt uusi murdejooni, mida mööda saaks ühiskonda lõhki lüüa. Venekeelsete elanike kaasamine, mis oleks igati positiivne samm, taandub paraku uue rinde loomiseks lääneliku demokraatia ja Kremli autokraatlike väärtuste vahele. Hämmastab vaid, et EKRE eestikeelsed ja -meelsed valijad selliseid topeltsõnumeid sallivad.