Vaadates tänast suhtumist korruptsiooni Tallinna linna ja Keskerakonna näitel, meenuvad mulle aastad 2005–2008, mil politseiameti peadirektorina oli prioriteediks politsei maine parandamine. 1990-ndate keskel, mil politsei usaldusväärsust mõõtma hakati, jäi see nimelt alla 20 protsendi. Koos meeskonnaga saavutasime sihikindla töö järel tulemuse üle 80 protsendi, mis püsib seal tänini.

Sama oluline oli ka korruptsiooni väljajuurimine, mis oli probleem eeskätt liikluspolitseis. Tulemuseks hakkasid levima jutud nii Eestis kui välismaal, et Eestis politseile meelehead pakkudes satud ise kindlasti süüpinki. 

Eeltoodust tingituna tekib mul küsimus, mitukümmend aastat võtab meil aega samasuguste hoiakute väljakujundamine riigi juhtimise ja valitsuse tasandil, samuti ka Tallinna linna juhtimist puudutavates otsustes?