Tõsi, ideaalses linnas oleks võinud võtta sihiks tõsiselt võetava komisjoni abiga võimu mädapaised ja kobrutavad kohad päriselt üle vaadata – teha enne valimisi põhjaliku puhastumise. Ent seda ei tulnud, nii et korruptsioon on endiselt ainuparteilise linnavõimu Achilleuse kand.

Seetõttu on igati põhjendatud, et opositsioon torgib Tallinna juhte korruptsiooniteemadel, olgu see täna Isamaa eestvedamisel linnavolikogus arutatav (ja läbi kukkuma määratud) korruptsiooni erikomisjoni moodustamise idee või midagi muud. See teema peab saama üheks kohalike valimiste põhiküsimuseks, Keskerakonnal ei tohi lasta kergelt pääseda.

EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT |

Korruptsiooniküsimus peab saama Tallinnas üheks kohalike valimiste põhiküsimuseks, Keskerakonnal ei tohi lasta kergelt pääseda.

Linnavolikogu juht keskerakondlane Tiit Terik märkis eilses Eesti Päevalehes, et revisjonikomisjon on juba olemas, piisab sellestki. Ent revisjonikomisjoni juht sotsiaaldemokraat Anto Liivat ütles vastu, et selle komisjoni töö on praegu üsna hambutu, sest seal on enamuses keskerakondlased, kes ei soosi tõsiselt võetavat uurimist ja kipuvad kriitilisemaid noote siluma.

Võib-olla tõesti poleks uut korruptsioonikomisjoni vaja, kui revisjonikomisjoni reformida: anda neile rohkem volitusi ja teha nii, et seal oleks enamuses opositsioon. Ent vaevalt oleks Keskerakond valmis seda võimaldama.

Aga puhas poiss pole Isamaagi, kes viimasel ajal kõikjal korruptsioonivastast trummi taob, olgu Tallinnas või riigi tasandil. Ise nad astusid Toompeal sellesama Keskerakonnaga (ja EKRE-ga) koalitsiooni ja tegid veel mõne kuu eest pingutusi, et see liit püsima jääks (kusjuures sama Porto Franco skandaali kiuste). Kuidas muutus Isamaa sütik endiste liitlaste asjus nii ruttu nii lühikeseks? Isamaalased, alustage sellest, et raputate endale tuhka pähe, võib-olla siis suudame teid korruptsiooniküsimustes tõsisemalt võtta.

Korruptsiooniprobleem on iseenesest tõsine ja täisleppimatus õigustatud.