Taavi Kerikmäe ütleb oma muusikavaliku kohta nii:
"Mulle tundub vahel, et "muusika" üksiku sõnana jääb väheseks, et kirjeldada nii paljusid ja erinevaid helilisi mõtlemisviise. Erinevate mõtteviiside juurde kuuluvad ka erinevad kuulamisviisid. Mõnda peab kuulama nö hinge kinni pidades täie tähelepanuga, teist valjusti ja ise kaasa õõtsudes. Mõnes keeles, mida tean, on võimalik muusikast rääkides kasutada mitmusvormi - "muusikad". Ma ei tea miks, aga keeletoimetajad Eestis ei lase millegipärast sellist keelekasutust enamasti läbi. Aga võiks, sest erinevad muusikad kõnelevad nii erinevates keeltes ja erinevatel teemadel. Ühe sõna sisse nad lihtsalt hästi ei mahu."

Kerikmäe muusikavalik:

Giacinto Scelsi
Scelsi on helilooja, kelle mõju tänapäevasele avangardmuusikale, sh Eesti heliloojatele on suur. Ta oli eriline ja omas ajas väga erandlik helilooja, kes tõi 20, sajandi keskpaigas fookusesse tol ajal väga teistsuguselt mõjunud "heli sisse sügavuti minemise". Scelsi muusika on jõuline omal moel ehk brutaalnegi, teisal õrnemast õrnem.
Kuulamiseks Neli pala orkestrile aastast 1959, kus terve suur sümfooniaorkester mängib ainult ümber ühe noodi!

Gérard Grisey
Minu ühed sügavamad muusikalised kogemused on pärit Grisey muusikast. On isegi veidi hirmutav kuidas ta suudab kokku sulatada aja ja ruumi. Müstiline kogemus. Grisey on spektraalmuusika keskseid kujusid.Tänapäevases avangardmuusikas on helivärv, tämber ilmselt olulisim väljendusvahend. 1970. aastatel alguse saanud spektraalmuusika on suundumus, mis läheb selles vallas süvitsi. Kõlavärvist tõukuv helikompositsioon on ka Eesti avangardmuusikas minu arvates tänasel päeval üks kesksemaid nähtusi. Kuulamiseks Grisey "Partiels" ehk "osakesed" või "ülemhelid" aastast 1975

Raadioteater
Minu jaoks on raadioteater sõnateatri kõige huvitavam vorm. See jätab kuulajale justkui rohkem ruumi. Prantsusmaal õppides avastasin enda jaoks meil mõnevõrra vähem tuntud poesie sonore, mis on omalaadne piiriala teksti, muusika, helikunsti, luule ja kes teab mille vahel.
"Öö" on raadioteatri meistri Andres Noormetsa kuuldemäng, mis võiks ehk olla selle omalaadne kohalik versioon. NB kuulata öösel!

Varajane elektronmuusika
Mulle meeldivad esimesed korrad. Esimestes kordades on midagi kohmakat, otsivat ja samal ajal midagi kordumatult ehedat. Selline on just varane elektronmuusika. Soundid on kuidagi pisut toored, karedad ja ühtaegu ausad. See oleks justkui millegi esimest korda sõnastamine.
Kuulamiseks Karlheinz Stockhauseni Studie I aastast 1953

Blues
Bluesmuusika paelub mind ammu. See lihtsalt töötab. Olen proovinud bluesiplaatidega juba lapsest saati kaasa mängida ja tänapäeval, elukutselise muusikuna mängin hea meelega vahel bluesibändides.
Olen sellest näiliselt lihtsast muusikast nii palju õppinud: jutustamisest, ajastusest, fraasidest, dissonantsist, pingest, valust ja kaastundest.

Muddy Waters

Müra
Ma ei tea, miks mind selle poole tõmbab. Müra on nii mitmepalgeline nähtus: see võib olla antiinfo aga ka näiteks üheaegsete süsteemide paljusus. See võib olla kannatuse piiril jaapani ekstreemmuusika. Aga see võib ka olla lihtsalt absurd. No kuulake (ja vaadake!) näiteks Petr Válekit. Selline müra on hea tuju muusika. Kuulata saab siit.

Massive Attack
Mulle see bänd meeldib. See on sedasorti bänd, kelle muusikat peab valjusti kuulama ja kelle muusika võtab su endasse sisse. Nende sounditundlikus on imeline. Selline raskemeelne ja tume ilu. Lihvitud ja brutaalne üheaegselt.

Vabaimprovisatsioon
Muusikaajalugu- ja traditsioon on midagi, mis võib olla ühteaegu nii lõputu inspiratsiooniallikas kui ka omalaadne koorem. Vabaimprovisatsioon on valdkond, kus mängijad püüavad leida oma otseteed muusikalise väljenduse juurde, mida pole varem käidud. Muidugi on see utoopia, aga püüdlus on siin see, mis loeb.

Tänapäevases vabaimproskeenes on olulisel kohal nn extended techniques ehk laiendatud mängutehnikad , millega püütakse leida uut suhet pilliga. See on mõtteviis, mis otsib isiklikku suhet, leiutades justkui uut keelt. Miks? Sest enda leitud sõnad on need kõige isiklikumad. Sõber Lê Quan Ninh on Euroopa improvisatsiooniskeene üks olulisemaid tegijaid. Hämmastav tundlikkus, väga isikupärane keel. See mees on meister.

Veljo Tormis
Minu jaoks algab kultuur suhtest kohaliku looduskeskkonnaga ja selle suhte mõtestamisest. Tormis on minu arvates olulisim Eesti helilooja, sest tal on õnnestunud vaadata kuhugi sügavale meie sisse, kes me siinkandis elame. See on sügavam praegu meil vohavast rumalast populismist, mis lörtsib ära paljugi. Mind igatahes aitab Tormise muusika seda plära kõrvale jätta.

Mitte midagi
Muusika ei pea kogu aeg mängima. Vahel võiks lihtsalt selle kinni keerata. Ma vahel kujutlen ennast aega, kui muusikat sai kuulata vaid kas elusas ettekandes või harvadest raadiosaadetest. Mis tunne see võis olla. Kui muusikamasinad mõnel päeval lihtsalt vaiki panna, on järgmine kuulamiskogemus eredam.