Kliinikumis on Reppo sõnul numbrid suuremad osalt seetõttu, et laste vajadus abi järele on suurenenud, teisalt ka seetõttu, et kliinikum suudab sel aastal rohkem lapsi ja noori aidata.

„Laste ja noorte depressiooni ja ärevuse tekkimisel kehtib seaduspärasus, et mida noorem laps, seda enam peegeldab tema seisund vanemate jaksamist ja toimetulekut,” sõnas Reppo.

„Kui peres on usalduslikud suhted, siis lapsed toetuvad keerulise olukorra tekkimisel enamasti vanematele, noored rohkem eakaaslastele ning sõpradele. Nüüd tuleb kohaneda uue ja teistmoodi keskkonnaga, kuid vanemad on näiteks rahaprobleemide tõttu ise stressis ja väsinud ning noortel on vähem võimalusi sõpradega kokku saada, kasvõi klassiruumis ja trennides. Nii et laste ja noorte õlule on selles mõttes langenud mitmekordne koorem.”

Laste ja noorte õlule on langenud mitmekordne koorem.

Reppo sõnul on introvertsetel noortel distantsõpet natuke kergem taluda kui väga suhtlemisaltidel ja ekstravertsetel noortel. „Sotsiaalfoobiaga noored võivad isegi kogeda kergendust, et ei pea kaasõpilastele igapäevaselt silma vaatama, ja puhta tähelepanuhäirega noored on rahul, et iga kaasõpilase liigutus tähelepanu ülesannetelt ära ei tõmba,” märkis Reppo, kuid lisas, et enamikele noortest on olukord aga väga keeruline.

Mis puudutab eagruppe, siis rohkem on Reppo sõnul põhjust muretseda noorte pärast vanusest 1213, sest alates viiendast klassist suurenevad õppimise nõuded ja iseseisva töö vajadus oluliselt. „Algklassides on tempo rahulikum ning teemad suudetakse rahulikult ka e-ruumides läbi käia. Samuti antakse ehk algkooliõpilastele rohkem andeks, kui ta ei suuda kaugtunnis kogu aja asjalik ja huvitatud olla. Tõsi, praktilised ja käelised tegevused kannatavad oluliselt,” nentis ta.

Reppole tundub, et eriti lõpuklasside noored on tavapärasest enam pinges, sest õpetaja silmast silma toetust keerulistest ülesannetest eksamil läbi närimiseks ei ole; samuti pole kedagi, kes ütleks, et „küll sa toime tuled", ja sõbralikult seljale patsutaks.

Pole kedagi, kes ütleks, et „küll sa toime tuled", ja sõbralikult seljale patsutaks.

Nii depressiooni kui ärevushäirete kulgu mõjutab oluliselt see, kui kiiresti saadakse probleemide korral abi. „Raskele depressioonile eelneb tõenäoliselt periood, kus toimetulek on juba alanenud, kuid noor veel näiliselt jaksab, aga samas ilmnevad väikesed vihjed emotsionaalse toimetuleku olulisest halvenemisest,” kirjeldas Reppo, kelle sõnul tähendab kaugõpe kahjuks ka lisandunud distantsi täiskasvanutest koolis ja mujal, kes võiksid noore vaimse jaksamise halvenemist õigeaegselt märgata.

Reppo sõnul pole ärevaks muutunud laste edasise prognoosi puhul vahet, kas tegemist on 10- või 14-aastaste lastega, kuivõrd nii laste kui ka noorte ajud on väga kiirelt arenevad. „Edasist prognoosi mõjutab pigem periood, kaua aju suurenenud distress'i tingimustes vastu peab pidama.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid