Terje Põvvat: huvihariduselt raha ära võttes loobume ise oma talentidest

Kas koroonapiirangud loovad teadmise, et noorte vaimse tervise ja hariduslike erivajadustega on lood läinud palju paremaks?

2017. aastal saadi veel aru, millist rolli huviharidus ühiskonnas kannab. Toona oodi seadusemuudatusega alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks. Ehk seisti selle eest, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel

Praegu liigume vastupidises suunas. Miks? Kas koroonapiirangud loovad teadmise, et noorte vaimse tervise ja hariduslike erivajadustega on lood läinud palju paremaks?

Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. See pole siinse kirjatüki autori mõttevälgatus, vaid tulenevalt riiklikust huvihariduse standardist oleme me selle ühiskondlikult juba ammu kokku leppinud.

Huviharidust antakse spetsiifilistes erialaoskustes ja selle kaudu on võimalik noorel omandada teda huvitavas valdkonnas sügavamad teadmised kui kool seda kunagi võimaldaks. Seega toetab huviharidus ühtlasi andekaid õpilasi, väiksema toimetulekuga peresid kui ka võimaldab ühe vahendina hoida lapsi eemal kuritegevusest.