„Tere, häirekeskus kuuleb. Mis on juhtunud?” „Mind ajab oksele, et Nõukogude Liit hävitati,” vastab vaevatud meeshääl teisel pool toru. „Kas piltlikult ajab oksele või reaalselt oksendate?” küsib päästekorraldaja osavõtlikult. „Päris reaalselt ajab oksele.” Päästekorraldaja eesmärk on otsustada, kas välja tuleks saata politsei, kiirabi või päästkomando, ja ta uurib: „Kas te soovite siis kiirabi või Nõukogude Liitu tagasi?” Mees mõtleb hetke ja vastab löödult: „Nõukogude Liitu tagasi, jah.” Kõne lõppeb tõdemusega, et häirekeskus ei saa seekord abiks olla.

Sama mees on aasta jooksul häirekeskusse helistanud 128 korda, tavaliselt pärastlõunasel ajal. 

Häirekeskus saab igal aastal miljon kõnet ja neist poolte korral ei saadeta abi välja. Kiire aeg on palga- ja pensionipäevad, kui helistatakse rohkem. Kalendrisse on märgitud ka täiskuud, mille ajal on kõnede sisu segasem ja kestus pikem.