See aga ei saaks tõest kaugemal olla.

Vaktsiinivastased kogukonnad rakendasid mõtte uue propagandavankri ette. Kiirgusega seoti mõte, nagu vaktsineeritud inimesed võiksid põhjustada viljatust, menstruaatsioonitsükli häireid või raseduse katkemisi naiste hulgas, kes vaktsiini saanud pole.

See oli mõjus vale. Kanadas keeldusid ärid inimesi teenindamas. Sama tehti ka Eestis.

Inimesed keelduvad kliente teenindamast, sest pelgavad vaktsineeritutega kokkupuudet

Naistearst Ivo Saarma sõnas üheselt, et vaktsineeritud inimene ei saa mõjutada vaktsineerimata inimest.

"Ei, see ei vasta tõele. Selle kohta pole mitte kuskil mitte midagi teaduspõhiselt kirjutatud."

Sama teatas ka Tartu ülikooli reproduktiivgeneetika teadur Triin Laisk.

"Vaktsineeritud inimesed ei hakka midagi eritama või vibreerima. Ainus viis, kuidas vaktsineeritud inimesed saab enda ümber olevaid vaktsineerimata inimesi mõjutada, on sõnadega."

Üle 46 tuhande jälgijaga Eesti blogija Merilin Taimre kurtis oma Instagrami kontol, et tema menstruatsioon on ootamatult valulik ning raske. Tema jälgijad pakkusid talle välja, et ehk on temagi üks "vaktsiinikiirguse" ohvritest.

Appi! Vaktsineerituga kokkupuutumine tekitas ebakorrapärase mensese? Teadus seda ei toeta

Ka Toompea protestijad jagasid aktiivselt oma kontodel väiteid, nagu peavalud, allergiad või verevalumid võiksid olla tingitud kokkupuutest vaktsineeritud inimesega. Kiirgus mõjutavat.
Facebookis õhutatakse inimesi protestima toetudes väidetele, mis rohkem nagu muinasjutt

Facebooki kogukondades jagati USA-s viraalseks saanud videot, kus keegi dr. Baker keeldub vaktsineeritud patsiente vastu võtmast. Mainimata jääb, et tohter Steven Baker on tegelikult kiropraktik, mitte arst, kes oma kliente valida ei saa. Vaktsineeritud või mitte.

Ameerikas tehakse, järelikult peaks ka kodumaal?

Günekoloog Ivo Saarma pahandas, et kõik selline jutt on meelevaldne ning teeb arstide töö keeruliseks. "Mind paneb imestama, kui palju neid inimesi on, kes sellist jama usuvad. Ma ei ole kuulnud ei koroonavaktsiini või teiste vaktsiinide kohta, et keegi seda viljatusega seostaks."

Ta selgitas, et menstruatsioonihäired esinevad umbes kümnel protsendil naistest periooditi ja kõigil naistel vähemal üks kord elus. "Menstruatsioonitsükli häired on üks enamlevinud probleeme, seal võib olla tuhat viis põhjust, miks see võib juhtuda."

Triin Laisk, kes naiste viljakust geenitasemel uurib, rääkis meiega pikemalt. "Vaktsiinidest tingitud häired menstruatsioonis võivad olla seotud stressiga, palavikuga, aga mitte selle mõjuga viljakusele."


“Praeguseks hetkeks on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud sadu miljoneid inimesi, nende seas pooled – kui mitte enam – on naised. Kui see mõjutaks menstruatsiooni, siis oleks meil juba praegu sellest aimu."

Vaadeldes ülaltoodud juhtumeid, jagas Laisk soovitust pöörduda ootamatult valuliku menstruatsiooniga otse günekoloogi poole.

Vaktsineerimine võib põhjustada hirmu ning sotsiaalmeedias ringlevad infokillud tekitavad segadust. Laisk selgitas, et naiste tsükkel võib lühiajaliselt muutuda igal eluhetkel ning selles pole midagi ohtlikku.

"Lisaks on vaktsiine uuritud näriliste peal. Nende järeltulijad olid täiesti "normaalsed", seega viljatusprobleeme pole täheldatud."

Kuna vaktsineeritud on juba detsembrist alates nii lapseootel naisi kui ka neid, kes vahepeal rasestunud, on õnnestunud lähemalt jälgida raseduse kulgemist vaktsineeritud naiste hulgas.

Nimelt avaldati hiljuti uuring, mis uuris vaktsiini mõju 35 000 naise hulgas. Selles järeldati, et raseduskomplikatsioonide arv polnud koroonavaktsiini saanud naiste seas suurem kui muidu raseduste loomulikku katkemist esineb.

Ajutisest viljatusest tasub rääkida aga hoopis koroona läbipõdenute seas. Nimelt on leitud, et meeste testosteroonitase haiguse ajal langeb. Teadlased järeldasid, et sarnaselt teistele organitele, mida koroonaviirus võib nõrgestada, mõjub viirus samamoodi ka reproduktiivorganitele.

Samasugune järeldus on tehtud ka naiste hulgas. Kuigi viirus ei mõjutanud naiste munarakke, mõjutas üle 70 protsendi naiste tsüklit viiruse läbipõdemine.

Kui viiruse kiirgamine oleks võimalik, oleks koroonaviirus seljatatud


“MRNA on ebastabiilne ja hästi lühikese elueaga osake. Isegi kui see läheks kuhugi ringlema, siis ta laguneks kiiresti ära," sõnas Laisk.

Isegi juhul, kui vaktsiinist saadud viiruseosakene saaks kiirguda teistele, teeks ta ka teised viiruse suhtes immuunseks. Kuna see aga võimalik pole, tulebki vaktsineerimisega jätkata.

"Mis puudutab kõiki neid müüte, et see mRNA vaktsiin on omamoodi geeniteraapia ja kuidagi kahjustab munarakke või loodet, siis sellel jutul ei mingit alust. Kui geeniteraapia tegemine oleks nii lihtne nagu mingi pisikese mRNA jupikese viimine lihasesse, siis oleks meil paljudele keerulistele geenihaigustele ravim olemas," lõpetas Laisk.